Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Tööalaselt näiteks seda, et innustasin oma õpilasi möödunud õppeaastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed poolt korraldatud kodanikupäeva esseekonkursil osalema. Kuna teema haakus hästi ühiskonnaõpetuse tunniga, tekkis hea võimalus ühendada essee kirjutamine ja selle eest ka hinde saamine. 9. ja 12. klassi õpilased said võimaluse valida essee ning kodanike ja demokraatia teemalise kontrolltöö vahel. Minu rõõmuks eelistas enamus essee kirjutamist. Sellest, et õpilased õige valiku tegid ning kirjutamise töö ja vaev end ära tasus, andsid tunnistust kaks auhinnalist kohta konkursil.
Mõtted, mida teemal "Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?" kirja pandi oli palju ning erinevaid, väga erinevaid. Mõned neist panid kukalt kratsima ja muretsema, teised aga süstisid optimismi ja tegid hingele pai. Tahaksin neid teiega jagada.
Õige Eesti kodanik peaks olema julge rinna, ausa südame ja viisaka suuga. Iga inimene peaks oskama enda eest seista ja oskama öelda EI! Paljud seda ei suuda ja lasevad kogu aeg ennast teistel mõjutada. Iga kodanik peaks olema viisakas ja lugupidav teise kodaniku vastu. Öeldakse ju – tee teistele seda, mida sa tahad, et sullegi tehakse.
Kodanikuks olemine tähendab mulle seda, et koos teiste Eesti kodanikega otsustame me milliseks kujuneb elu Eesti Vabariigis. Me saame ühiselt otsustada valimiste teel ise enda eluolu ja saatuse üle. Millise valiku teevad riigis kodanikud, sellised juhid nad endale ka saavad.
Kodanike järgi saame teada, milline on meie riik.
Riigitruu kodanik peab tähtsaks rahvuslikke tähtpäevi ja pühasid, peab neid meeles ja tähistab. Mulle meeldib väga kui riigipühadel heiskame kogu perega meie riigi kauni trikoloori. Mind, Eesti riigi kodanikuna, solvab väga, et mõned isikud ei pea tähtsaks seda, et omada kodakondsust ja osata riigikeelt. Tänasel päeval paljud inimesed suhtuvad riiki, kus nad elavad, ükskõikselt või isegi ülbelt. Nad halvustavad ja otsivad vigu kõiges muus peale iseenda. Samas tahavad paljud nendest inimestest ka üldiselt elus lihtsamalt ja kergemalt hakkama saada, lootes sotsiaalsüsteemidele ja abipakettidele.
Mulle meeldib Eestis elada sellepärast, et siin on väga ilus roheline loodus ja puhas õhk. Kaunid metsad, palju erinevaid loomi, sinine meri, ilusad linnad ja asulad. Siin on kõik kättesaadav peaaegu igale inimesele. Kahjuks on ka mõned puudused. Näiteks kui su jalanumber on 48, siis jalanõude otsimisega võid kasvõi terve Eesti poed läbi sõita, aga nii suuri korralikke jalanõusid on väga raske leida.
Kahjuks esineb meie riigis ka probleeme; tööpuudus, madalad palgad, kõrged hinnad, kodutud ja hulk õpilasi ei täida koolikohustust. Loodan kodanikuna, et meie riik ja valitsus teevad kõik selleks, et olukord kiiresti paraneks.
Üheks probleemiks Eesti kodanike käitumises on see, et inimesed on muutunud väga ükskõikseks riigi tegemiste suhtes, kuigi seda ei tohiks juhtuda. Inimesi ei huvita riigi tegemised, sest arvatakse, et neid niikuinii ei kuulata.
Meie riigis on, leebelt öeldes, lõhe eestlaste ja venelaste vahel. Ja olles selle riigi kodanik, tunnen ma häbi, et meie riigis elavaid inimesi koheldakse teisiti vaid sellepärast, mida nende esivanemad kunagi ammu teinud on.
Eesti kodanikuks olemine ei ole ka mingi suur lust ja lillepidu. Eestis nimelt on palgad väiksed ja hinnad kõrged. Mitte, et mina oleks palga saamisega kuidagi otseselt seotud, aga kaudselt küll. Sellest ju oleneb, kui heaks saavad minu elamistingimused. Sellest oleneb, kui palju saan endale asju lubada. Kui saan endale vähe võimaldada, jääb ka minu sõprusringkond väikseks, sest on ju teada, et tavaliselt ei suhtle noored inimestega, kellel ei ole piisavalt ilusaid riideid või kellel ei ole piisavalt ilusaid asju. Muidugi ei saa täisealise ja hääleõigusliku kodanikuna unustada ka Eesti poliitikat, mis mulle kohe kuidagi ei istu. Lubadused mida kunagi ei täideta - just see fraas iseloomustab minu arust Eesti poliitikat kõige paremini. Lubatakse maad ja ilma, aga kui aeg midagi ära teha, siis leitakse sada vabandust miks midagi teha ei saa. Just selle pärast pole ma ka kordagi valimas käinud. Kas valida Reformierakond või Keskerakond? Ega seal eriti vahet ei ole, ühed mustad mõlemad.
Kodanikuna tunnen suurt rõõmu meie riigi presidendi üle, kes on ka rahvusvaheliselt tunnustatud. Tema intelligentsus, keelte oskus ja käitumine on eeskujuks paljudele.
Kui jätan oma hääle vaid enda kuulda, pean arvestama, et valikud ei jää küll tegemata, aga tehakse minu eest.
Nagu on öelnud endine USA president J.F. Kennedy : „Ära küsi, mida riik saab teha sinu heaks, küsi, mida saad sina teha riigi heaks!“. Kui meile on antud võimalus valida oma riiki juhtivaid isikuid, kuulda ise erakondadesse või kandideerida Vabariigi Presidendiks, siis tuleks neid võimalusi ka kasutada.
Pisemate kodanike näiteks mõne 5-aastase Eesti kodaniku kohustus on hoida oma kodumaad puhtana, oma keelt rikkumata ja oma kaaskodanikke hoida. Ühe 14-aastase Eesti kodaniku kohustus on peaaegu sama, mis on 5-aastase kohustus. Kuid sellele ka lisandub korralikult õppimine. Mina tunnen, et minu kohustus Eesti kodanikuks olemise juures on lõpetada kool heade tulemustega, hoida oma kaaskodanikke, käia valimas ja olla kuidagi kasuks oma riigile.
Ka riik on teatud mõttes nagu vanemad. Meil on teineteise ees kohustused, usaldus ja lugupidamine. Riik peab olema toetav, kuid laskma meil olla ka iseseisev.
Nõnda, nagu meil on armastus oma isa ja ema vastu, peaksime armastama ka isamaad ja emakeelt. Eestimaad, mida meie esivanemad on kaitsnud ja hoidnud, selle nimel vastu hakanud võõrvõimudele.
Niisiis, seisan laulukaare all, tervet lauluseltskonda üritatakse ära mahutada, samal ajal on teistel, laval olijatel väike paus. Emotsioonid on laes. Meeskoor alustab suure hurraaga „lainet“. Järsku märkan, et terve rahvas hakkab kohe kaasa tegema. Nii tuli järjest mitu-mitu lainet – laulukaarest kuni mäe harjani ja tagasi. Ühel hetkel märkasin, kuidas President isegi oli väga kaasahaaratud. Ilmselt tundsid teised sama mida mina. Ühtekuuluvustunne, õnn – teadmine, et oled just sellel hetkel Eestis, oled saanud selle privileegi olla Eesti kodanik ja veel oled nende seas, kes ühte ajaloolist hetke loovad.
Kodanik on igaüks, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kasulik, silmapaistev ja hea kodanik on aga see, kes on ka aktiivne kaasa rääkima ühiskonna korraldusi puudutavates küsimustes. Hea kodanik on see, kes ei vaata ainult enda ette, vaid ka enda ümber. Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle ka kaaskodanikele heaolu- ning turvatunde tagamist. Ma pean silmas, et me ei peaks mõtlema ainult sellele, et meil endal oleks täna hüva magama minna ja homme veel parem ärgata, vaid ka sellele, et minu sõber ja minu sõbra sõber saaks olla õnnelik ning end hästi tunda.
Lisaks esseekonkursist osavõtmisele tähistasime kodanikupäeva foorumiga, kus esinesid abituriendid, õpetajad, valla esindajad. Kuulajaskonnaks olid gümnasistid ning teemaks, mille üle arutleti, see sama konkursi teema "Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“. Saku vallavanem Kuno Rooba tõi välja, et meie kodanikutunne on sündmustekeskne – laulupeod, koristustalgud jne. Igapäevaselt unustame selle aga ära. Teame oma õigusi, kuid kohustusi mitte. Ka abituriendid nentisid, et kodanikutunne tekib siis, kui kerkib Eesti lipp. Oluliseks peeti omavahelisi suhteid, mis on inimlikud. Õpetajad tõid välja perekonna ja tervise olulisuse. Negatiivse poole pealt nenditi mõttelaiskust ja asjaolu, et inimestel on valimiste vastu vähene huvi. Tõdesime, et õpilasesinduse valimise protsent oli sarnane kohaliku omavalitsuse protsendiga (u 40%).
Taoline üritus meeldis nii õpetajatele kui ka õpilastele tulenevalt millest tähistab Saku Gümnaasium ka sel õppeaastal kodanikupäeva foorumiga laiendades osalejas- ja kuulajaskonda ning võtab kindlasti osa esseekonkursist.
Kristiina Noormets
Saku Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja |
