Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute keeleõpe on Eestis vajalik igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks.
2009. aastal korraldas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ühiskonna turvalisuse, avaliku korra, avaliku halduse, hariduse ja tervishoiu asutustele kaks ettepanekute vooru, kuhu asutused said esitada ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks oma ebapiisava eesti keele oskusega töötajatele. 2010. aastal korraldas sihtasutus koostöös asutustega heakskiidu saanud ettepanekute baasil nende töötajatele eesti keele kursuste elluviimise.
)
Sihtasutus kogus ettepanekuid Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ tegevuse ”Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetused ja keeleõpe ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele” raames. Selle eesmärk on pakkuda riigikeelest erineva emakeele ja ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele võimalust omandada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel riigikeele oskus. Tegevus oli suunatud õpetajatele, politseiametnikele, meditsiinitöötajatele, vanglaametnikele, raamatukogutöötajatele, aga ka teistele avaliku sektori töötajatele.
Taotlusvoorud, mille raames valiti välja 57 koolituse saanud asutust, olid väga populaarsed. Kokku laekus ettepanekuid 186 asutuselt üle eesti. 57-st heakskiidetud ettepanekust olid ligi 2/3 ehk 38 Ida-Virumaalt, 16 ettepanekut olid Harjumaalt ja kolm mujalt Eestist – Valgast, Pärnust ning Võrust.
Ettepanekutel põhinev keeleõppe programm tähendab, et keeleõpe on asutusekeskne, arvestab paremini asutuse valdkonna spetsiifikat ja on seega ka efektiivsem.
Programmis osalesid Kohtla-Nõmme Lastekodu, Kohtla-Järve linna lasteaed Punamütsike, Kohtla-Järve Kunstide Kool, Koolieelne Lasteasutus Potsataja, Kohtla-Järve Linna lasteaed Rukkilill, Koolieelne Lasteasutus Kuldkalake, Ahtme Kunstide Kool, Kohtla-Järve linna lasteaed Tareke, Tallinna Keskraamatukogu, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Kadaka Lasteaed, Mustamäe Laste Loomingu Maja, Tallinna Kanutiaia Noortemaja, Tallinna Kopli Noortemaja, Maardu Gümnaasium, SA Narva-Jõesuuu Hooldekodu, Valga Vene Gümnaasium, Võru Vene Põhikool, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Tallinna Lindakivi Lasteaed, Tallinna Vindi Lasteaed, Narva Noorte Meremeeste Klubi, Narva Laste Varjupaik, Koolieelne Lasteasutus Kaseke, Kohtla-Järve linna lasteaed Kakuke, Narva Laste Loomemaja, Iru Hooldekodu, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ahtme Kool, Pärnu Lasteaed Kelluke, Kohtla-Järve linna koolieelsete lasteasutuste juhatajad ja juhataja asetäitjad, Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur, Koolieelne Lasteasutus Käoke, Narva Muuseum, Narva Keskraamatukogu, Kohtla-Järve linna spordiasutused, SA Ida-Viru Keskhaigla, Narva Kreenholmi Muusikakool, Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu, Sillamäe Astangu Kool, Narva Soldino Gümnaasium, Sillamäe Huvi- ja Noortekeskus Ulei, SA Kiviõli Tervisekeskus, Maksu- ja Tolliamet, Kohtla-Järve linna lasteaed Muinasjutt, SA Vene Teater, Ämari Põhikool, Sillamäe Linna Keskraamatukogu, Sillamäe lasteaed Rukkilill, Kiviõli Vene Gümnaasium, SA Narva Haigla, Koolieelne Lasteasutus Kirsike, Narva Koorikool, Maardu Lasteaed Rõõm, Tallinna Muhu Lasteaed ja Kohtla-Järve Ühisgümnaasium.
Keeleõpet viisid läbi Algus OÜ, Atlasnet OÜ, MTÜ Viru Koolituskeskus, Eterna Consulting OÜ, Felola MTÜ, Folkuniversitetet Estonia MTÜ, Immersion Language School OÜ, Katsal OÜ, KEA Valga Õppekeskus MTÜ, Keelepisik OÜ, Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ, Multicom OÜ, Merike Reiljan Keelemees OÜ, Sugesto OÜ, Selts Raeküla MTÜ, Sinu Koolituspartner OÜ, TEA Keeleõpetus AS, Tugikeskus Arktur MTÜ, Vestleja OÜ, Võrumaa Kutsehariduskeskus, EELK Viru Praostkonna Ontika Koolituskeskus MTÜ.
Programmi sihttase 1000 osalejat saavutati kiiresti ning kokkuvõttes osales keeleõppes ligi 1300 avaliku sektori töötajat.
Sihtrühma seas läbiviidud küsitluse tagasiside näol on saadud kinnitus nii tasuta keeleõppe kui ka erialase keeleõppe jätkuva vajaduse kohta töökohas. Oluliseks ja vajalikuks keeleõppe osaks hindasid osalejad keelepraktikat, mille raames tutvuti Eesti maa, rahva ja kultuuriga ning loodi uusi tööalaseid kontakte.
Taolise õppe raames on tagatud õppurite suurem osalus ja pühendumus, sest ettepanekud on tehtud enamasti asutuse töötajate endi initsiatiivil ja kursused toimuvad valdavalt asutuste oma ruumides. Keeleõppes osalevate inimeste pühendumist ja motivatsiooni näitab seegi, et enamik kursustel osalejaid on võtnud endale eesmärgiks eesti keele tasemeeksami sooritamise kas A2, B1, B2 või C1 tasemele.
