Teadusuuringud ja hinnangud Eesti integratsiooni teemadel
Prindi lehekülg
  1. Rahvuspoliitika ja Integratsiooniprogrammi üldkäsitlusi
    Overall treatment on ethnopolitics and on Integration Programme
    Обобщающие работы по национальной политике и интеграции

  2. Eesti integratsiooni- ja vähemuspoliitika rahvusvaheline seire
    International Monitoring of the Estonian Ethnopolitics and Integration
    Международный мониторинг этнополитики Эстонии и интеграции

  3. Keelelis- kommunikatiivne integratsioon
    Linguistic and Communicative Integration
    Языковая и коммуникативная интеграция
    1. Keelealane integratsioon
      Linguistic and Communicative Integration
      Языковая и коммуникативная интеграция
    2. Rahvusliku identiteedi alased uuringud
      Research on National Identity
      Исследования национальной идентичности
    3. Rahvussuhete alased hoiakud, sallivus ja väljalülitamine
      Attitudes, tolerance and exclusion in interethnic relations
      Hациональныe yстановки, толерантность и исключение

  4. Õiguslik-poliitiline integratsioon
    Legal and Political Integration
    Правовая и политическая интеграция

  5. Sotsiaalmajanduslik integratsioon
    Social and Economic Integration
    Социально-экономическая интеграция

  6. Meediamonitooring
    Media Monitoring
    Мониторинг СМИ

 

  1. Rahvuspoliitika ja Integratsiooniprogrammi üldkäsitlusi
    Overall treatment on ethnopolitics and on Integration Programme
    Обобщающие работы по национальной политике и интеграции

    • Poleshcuk, Vadim ; Helemäe, Jelena. Estonia – Quest of Minority Protection. // Åkermark, Sia Spiliopoulu [Editor-in-Chief]. International Obligations and National Debates: Minorities around the Baltic Sea. Marienhamn : The Åland Islands Peace Institute, 2006, p. 109-169.
      Ülevaateartikkel vähemuspoliitika kujunemisest pärast 1991.a , sh EN rahvusvähemuste kaitse Raamkonventsiooni ja riikliku integratsiooniprogrammi vastuvõtmisest ja täitmisest ning EV positsioonist Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta suhtes. Raamkonventsiooni täitmist iseloomustatakse naturalisatsiooni, vähemuskeelte avaliku kasutamise, vähemuste haridusele juurdepääsu ja tööturu positsiooni näiteil.
    • Полещук, Вадим ; Хелемяэ, Елена. Эстонская этнополитика после 1991 года: первые итоги. // Диаспоры/ Diasporas (2005) но 4, 140-173.
    • Smith, David J. Minority Rights, Multiculturalism and EU Enlargement: The Case of Estonia. // Journal on Ethnopolitics and Minority Issues in Europe [WWW]
      http://ecmi.de/jemie/download/Focus1-2003_Smith.pdf (20.06.2006)
      Autor analüüsib EV vähemuspoliitika kujunemist ja selle põhikomponente ning leiab Eesti vähemuste staatuse tõlgendamise vastuolulisust Euroopa institutsioonide ja lääne autorite käsitlustes.
    • Pettai, Vello. Hallik, Klara. Understanding Process of Ethnic Control: Segmentation, Dependency and Cooptation in post-Communist Estonia. // Nations and Nationalism (2002) 8 (4), p. 505-529.
      Poliitilise stabiilsuse riikliku iseseisvumise protsessis tagas riigi poolt kehtestatud etniline kontroll uusvähemuste üle antud valitsemiskorrale omaste mehhanismide segmenteerimise, sõltuvuse ja koopteerimisega. Kontrolli järk-järguline liberaliseerimine ei muuda autorite hinnangul õigusliku järjepidevuse teesist lähtuvat etnotsentristlikku rahvusriigi paradigmat. Integratsiooniprogrammi käsitletakse vähemuste koopteerimise, mitte multikultuurilise demokraatia strateegiana.
    • Laurisitin, Marju ; Heidmets, Mati. Introduction: The Russian Minority in Estonia as a Theoretical and Political Issue. // The Challenge of the Russian Minortiy. Emerging Multicultural Democracy in Estonia / Eds. Marju Lauristin, Mati Heidmets. Tartu : Tartu University Press, 2002, p. 19 – 29.
    • Laurisitin, Marju ; Heidmets, Mati. Learning from the Estonian Case. // The Challenge of the Russian Minortiy. Emerging Multicultural Democracy in Estonia / Eds. Marju Lauristin, Mati Heidmets. Tartu : Tartu University Press, 2002, p. 319 – 332.
      Autorid eristavad rahvussuhete arengus kolme perioodi ajavahemikul 1991-2000. Integratsioonipoliitikale üleminekut soodustasid nii välised kui sisemised tegurid, viimastest käsitletakse poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja psühholoogilisi.
    • Laius, Agu ; Proos, Ivi ; Pettai, Iris. Integratsioonimaastik – ükskõiksusest koosmeeleni. Tallinn : Jaan Tõnissoni Instituut, 2000
    • Kymlicka, Will. Eesti integratsioonipoliitika võrdlevas perspektiivis. // Integratsioonimaastik – ükskõiksusest koosmeeleni / koost. Agu Laius, Ivi Proos, Iris Pettai. Tln. : Jaan Tõnissoni Instituut, 2000, lk 29-55.
      Rahvuste ülesehitamine ja vähemuste õigused Läänes - kolm tüüpi vähemusi. Võrdlus Eestiga, nõukogudeaegsete Eestisse asunute määratlemise teoreetilised võimalused. Mida on Lääne kogemusest õppida.
    • Miller, David. Diferentseeritud kodakondsus. // Integratsioonimaastik – ükskõiksusest koosmeeleni / koost. Agu Laius, Ivi Proos, Iris Pettai. Tln. : Jaan Tõnissoni Instituut, 2000, lk 56-64.
      Võrdse ja diferentseeritud kodakondsuse käsitluse võrdlus. Võrdne kodakondsus kui integratsiooni võtmeprobleem. Diferentseeritud kodakondsuse õigustatus mitmekultuurilises ühiskonnas kui vahend sügava ebavõrdsuse ületamiseks.
    • Pettai, Iris. Eestlaste ja mitte-eestlaste integratsiooniparadigma. // Integratsioonimaastik – ükskõiksusest koosmeeleni / koost. Agu Laius, Ivi Proos, Iris Pettai. Tln. : Jaan Tõnissoni Instituut, 2000, lk 69-106.
      Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 1993-1999.a korraldatud rahvussuhete monitooringute alusel analüüsitakse mitte-eestlaste integratsioonivalmidust ja vastava paradigma arengut . Mitte-eestlaste integratsioonivalmiduse tüpoloogias eristatakse kuut faasi. Empiiriliste uuringute andmete analüüsiks loob autor integratsioonibaromeetri mudeli, mida rakendatakse nii mitte-eestlaste Eestisse integreerituse kui ka eestlaste rahvusliku sallivuse mõõtmiseks.
    • Järve, Priit. Ethnic Democracy and Estonia: Application of Smooha’s Model. // European Centre for Minority Issues no 7 (2000). Flensburg : ECMI, 2000 [Germany]
    • Kolstø, Pål ; Melberg Hans Olav. Integration, Alienation, and Conflict in Estonia and Moldova at the Societal Level: A Comparison. // Kolstø, Pål (ed.). National Integration and Violent Conflict in Post-Soviet Societies. The Cases of Estonia and Moldova. Lanham [etc.] : Rowman & Littlefield, 2002, p. 31- 70
      Sotsioloogilise uuringu (1998) andmeil analüüsitakse etniliste kategooriate ulatuvust võrreldes teiste identiteedi teguritega (nõukogudeaegne riikkondsus ja keel). Diskrimineerimise teadvustamist uuritakse keele, majandusliku ebavõrdsuse ja kõrghariduse kättesaadavuse näitel. Etnilise konflikti tajumist on mõõdetud hirmu, personaalse taseme konfliktsuse ja tulevaste rahvussuhete ootuste kaudu ning kirjeldatud on nii auto- ja heterostereotüüpe ning vene vähemuse keelelist ja poliitilist kohanemist rahvusriigiga.
    • Vetik, Raivo. The Cultural and Social Makeup of Estonia. // Kolstø, Pål (ed.). National Integration and Violent Conflict in Post-Soviet Societies. The Cases of Estonia and Moldova. Lanham [etc.] : Rowman & Littlefield, 2002, p. 71- 103.
      Autor annab üldise ülevaate Eesti ühiskonna rahvuslikest erinevustest, vaidlustades hinnanguid selle kohta, et etnilise (keelelise ja kultuurilise ) jaotuse piirid langevad ühte sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse piiridega. Käsitlust leiavad ka venekeelse elanikkonna identiteedi muutused pärast Eesti taasiseseisvumist ja etnilise „teise“ konstrueerimine meedias.
    • Semjonov, Aleksei. Nation-Building and Integration – Political and Legal Aspects. // Kolstø, Pål (ed.). National Integration and Violent Conflict in Post-Soviet Societies. The Cases of Estonia and Moldova. Lanham [etc.] : Rowman & Littlefield, 2002, p. 105 - 157.
      Artiklis analüüsitakse Eesti vähemuspoliitikat tsiviilse ja etnilise riigiehituse kontseptsiooni vastanduse võtmes. Enne taasiseseisvumist kujunenud rahvuslike ideoloogiliste platvormide arenguid jälgitakse läbi poliitilise mobilisatsiooni 1991-92. a ja läbi 90ndate aastate seadusloome (kodakondsuse, välismaalaste, keele ja kultuuriautonoomia, erastamise seadused), mis kokkuvõttes viisid riigi ja poliitilise süsteemi etniseerimiseni. Presidendi rahvusvähemuste ümarlaua loomist ja riikliku integratsiooniprogrammi vastuvõtmist hindab autor katsetena kompenseerida vähemuste alaesindatust avalikus sfääris ja vähendada rahvuslikku eraldatust.
    • Kruusvall, Jüri. Integratsioonist arusaamine Eesti ühiskonnas. // Integratsioon Eesti ühiskonnas: Monitooring 2000. Tallinn : MEIS, 2000. lk 14-21.
      Eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangud integratsiooni olemusele ja teguritele on vastandlik, eestlased väärtustavad enim eesti keele valdamist ja ustavust riigile, mitte-eestlased rahvuspoliitika vastavust EL normidele ja võrdset osalemist avalikus võimus ning vähemusi puudutavate seaduste muutmist. Artiklis tuuakse ära väljalülitavate rahvuslike hoiakute struktuur.

  1. Eesti integratsiooni- ja vähemuspoliitika rahvusvaheline seire
    International Monitoring of the Estonian Ethnopolitics and Integration
    Международный мониторинг этнополитики Эстонии и интеграции

    • Minority Protection in Estonia. // Monitoring the EU Accession Process: Minority Protection / OSI/EU Accession Monitoring Program. Budapest : Open Society Institute, 2002, p. 189–244.
      http://www.eumap.org/topics/minority
      e.k. ‘Vähemuste kaitse seire Euroopa Liiduga liitumise protsessis. Riikliku programmi “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007” hinnang.
      v.k.‘Мониторинг процесса присоединения к ЕС: защита прав меньшинств.’ Оценка программы “Интеграция в Эстонском обществе в 2000-2007 гг.”
      Ülevaade EU kümne kandidaatriigi ja viie liikmesriigi vähemuste kaitse olukorrast. Eesti osas käsitletud integratsiooniprogrammi loomist, põhimõtteid ja sisu ning vähemuste õiguste järgimist seadusloomes ja riiklikus praktikas. Soovitud edendada integratsiooniprojekte kohalikul tasandil, tõhustada mittekodanike naturaliseerimist, aktiviseerida mitte-eestlaste kaasamist avalikku ellu, üle vaadata kultuuriautonoomia seadust.
    • Poleshchuk, Vadim. Advice not welcomed : recommendations of the OSCE High Commissioner to Estonia and Latvia and the response. Münster [etc.] : Lit-Verlag, 2001.
      OSCE Rahvusvähemuste Ülemkomissari analüüsid ja soovitused 1993-2000 vähemuste integratsioonist ja staatusest, välismaalase seaduse rakendamisest, naturalisatsioonist ja riigikeele oskuse nõuetest ning EV valitsuse seisukohtadest soovituste kohta.

  1. Keelelis- kommunikatiivne integratsioon
    Linguistic and Communicative Integration
    Языковая и коммуникативная интеграция

3.1 Keelealane integratsioon

  • Rannut, Ülle. Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja integratsioonile Eestis. // Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid, 14. Tallinn : Tallinna Ülikool, 2005.
    Doktoriväitekirja aluseks eesti koolides õppivate vene laste, samuti vene koolides õppivate ja keelkümbluse või lasteaia eesti keele õppe läbinud laste süvaintervjuude teel, samuti õpetajate ja koolide ning lastevanemate küsitluse teel saadud informatsioon erinevates keelekeskkondades.
  • Asser, Hiie. Varajane osaline ja täielik keeleimmersioon Eesti muukeelse hariduse mudelitena [Doktoriväitekiri]. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003.
  • Proos, Ivi. Eestivenelaste keeleoskus ja suhtumine 2007. aasta gümnaasiumireformi. // Uuringu „Integratsiooni monitooring 2005“ aruanne. Tallinn : TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, 2005
    Integratsiooni monitooring 2005. Uuringu aruanne
  • Proos, Ivi. Eestivenelaste keeleoskus: arengud ja muutused. // Integratsioon Eesti ühiskonnas. Monitooring 2002 / koost. Klara Hallik. Tallinn : MEIS, TPÜ RASI, 2002, lk 54-58.
    Kodakondsuseta isikute ja EV kodanike Eesti keele oskus on 5 aasta kestel enim paranenud, Venemaa kodanike keeleline suletus suurenenud.. Seoses uute keeleoskuse nõuetega leitud kolm keelelise käitumise tüüpi - uute nõudmistega edukalt kohanenud, keeleoskuse tõestamist kohustatud ja vaba valiku rühm.
  • Proos, Ivi. Eestivenelaste keeleoskus ja suhtlemissuutlikkus. // Integratsioon Eesti Ühiskonnas. Monitooring 2000 / koost. Marju Lauristin, Raivo Vetik. Tallinn : TPÜ RASI, 2000, lk 37-40.
    Käsitletud mitte-eestlaste eesti keele oskuse muutusi 1997-2000 kodakondsuse lõikes, keeleoskuse allikaid, võõrkeelte oskust ja keelelist käitumist igapäevaelus.
  • Proos, Ivi. Eesti keele tähendus mitte-eestlaste integratsioonis. // Integratsioonimaastik – ükskõiksusest koosmeeleni / koost. Agu Laius, Ivi Proos, Iris Pettai. Tallinn : Jaan Tõnissoni Instituut, 2000, lk 107 – 134.
    Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi monitooringute andmed 1993 – 1999 eesti keele oskuse, keele valdamise vajalikkuse ja keelealaste hoiakute ning riigi keelepoliitika hinnangute kohta. Noored mitte-eestlased ületavad keelebarjääri kiiremini keskmisest, huvi keelepraktika vastu eesti peredes. Uuritud ka eestlaste suhtumist keeleabi andmise võimalustesse peredes.
  • Kruusvall, Jüri. Eesti keele õppimine kui sotsiaalne probleem. // Integratsioonimaastik – ükskõiksusest koosmeeleni / koost. Agu Laius, Ivi Proos, Iris Pettai. Tallinn : Jaan Tõnissoni Instituut, 2000, lk 135 – 141.
    Keelebarjääri olemasolu hindab autor peamise rahvussuhteid pingestava tegurina nii eestlaste kui mitte-eestlaste seas. Eesti keele õppimist ei motiveeri kodakondsuse omandamise soov vaid üldisemad sotsiaalse integratsiooni vajadused. Autor leiab, et kodakondsuse saamise keeletsensusel on sotsiaalsed funktsioonid, mis toimivad arvestamata ühiskonnas aset leidvaid muutusi.
  • Vihalemm, Triin. Usage of Language as a Source of Societal Trust. // The Challenge of the Russian Minortiy. Emerging Multicultural Democracy in Estonia / eds. Marju Lauristin, Mati Heidmets. Tartu : Tartu University Press, 2002, p. 199 – 217.
    Autor käsitleb eesti keele valdamist sotsiaalse kohanemise kontekstis. Keelekompetentsi ja Eesti keeles suhtlemise alusel eristatakse nelja keelekommunikatsiooni tüüpi ja järeldatakse, et eesti keele instrumentaalne tähtsus on marginaalne. Eesti keele valdamise sümboliline tähendus ilmneb mõõdukas identiteedi nihkes nn lääne väärtuste suunas ning mõlema keelekoosluse vastastikuses usalduses.
  • Ranne, Aire. Eesti keele kui teise keele õpetamine lasteaias : Uurimus [Võrguteavik] : 2002/2003 / HTM, MEIS.
    Uuring lasteaedade eesti keele õpetajate hariduslikust taustast ja täiendkoolituse vajadustest
    Eesti keele kui teise keele õpetamine lasteaias 2002. aastal. Uurimuskokkuvõte (21.06.06)
  • Lasteaia keelekümblusprojekti eesmärkide saavutamise, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse hindamine. // Varase täieliku keelekümblusprogrammi rakendamine Eesti lasteaedades: 2002-2004 projekt / Meeli Pandis, Õie Vahar, Ene Kulderknup jt. Tallinn : MEIS, 2005, lk 14-18.
  • EL Phare programmi 2003/2004-582.03.04. “Eesti keele õpe ja eestikeelne õpe muukeelsele elanikkonnale” vahehinnang [Võrguteavik] : 2005 / TNS Emor. 
    Vahehinnang (21.06.06)
    Vahehinnangu teostas TNS Emor. Programmi rakendamist hinnati lähtudes programmi asjakohasusest ja põhjendatusest, analüüsiti selle juhtimist , tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust. Programmi realiseerimise analüüsi tulemusel formuleeritud rida soovitusi.
  • Asser, Hiie ; Küppar, Maire ; Kolk, Peeter. Ülevaade 2000-2001 õppeaasta uurimustest keelekümblusklasside õpilaste õppeedukusest ja vanemate hoiakutest. [Võrguteavik] : 2001.
    http://www.kke.ee/index_bin.php?action=REF&fname=181_KSE_aruanne2000.doc (20.06.06)
  • Asser, Hiie ; Küppar, Maire ; Kolk, Peeter. Keelekümblusklasside õpilaste õpitulemuste ja vanemate hinnangute uuring. [Võrguteavik] : 2005.
    http://www.kke.ee/index.php?lang=est&pages_ID=46&menus_ID=1&active_link_ID=55&mark=0 (20.06.06)
  • Tamme, Katrin. 2003.a suviste eesti keele laagri- ja pereõppeprojektide mõju neis osalenud Ida-Virumaa noorte eesti keele oskusele. Tallinn : MEIS, 2004
  • Eestikeelne aineõpe vene õppekeelega koolides: hetkeolukord ja vajadused [Võrguteavik] : november-detsember 2004 / TNS Emor ; [koostanud Piia Tammpuu ... jt.]
    Eestikeelne aineõpe vene õppekeelega koolides. Hetkeolukord ja vajadused (20.06.06)
  • Muukeelse elanikkonna eesti keele õppe vajadusuuring [Võrguteavik] : oktoober-november 2002 / Emor ; [koostanud Kaidi Kandla ... jt.]
    Muukeelse elanikkonna eesti keele õppe vajadusuuring (20.06.06)
  • Projekti Interest toetuse kasutajate uuring: ankeetküsitlus [Võrguteavik] : oktoober 2005 / MEIS. 
    Projekti Interest toetuse kasutajate uuring. Ankeetküsitlus (21.06.06)

3.2 Rahvusliku identiteedi alased uuringud
Research on National Identity
Исследования национальной идентичности

  • Vihalemm, Triin ; Masso, Anu, Vihalemm, P. Eesti kujunev keeleruum. // Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimise “Mina. Maailm. Meedia” tulemustest / toimet. V. Kalmus, M. Lauristin, P. Pruulmann-Vengerfeldt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 57 – 73.
    Võõrkeelte oskuse muutused eestlaste ja venelaste seas 1987- 2003. Keelte kasutamise dünaamika rahvuseti. Leitud eesti/vene keele kasutajate kolm klastrit, mittekasutajad, kasutajad üksikutes sfäärides ja paljudes sfäärides kasutajad.
  • Vihalemm, Triin ; Masso, Anu. Kollektiivsed identiteedid siirdeaja Eestis. // Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimise “Mina. Maailm. Meedia” tulemustest / toimet. V. Kalmus, M. Lauristin, P. Pruulmann-Vengerfeldt. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 45–56.
    Rahvusliku, poliitilise ja territoriaalse ühissamastumise tase üldiselt madal, eestlaste etnilise samastumise tase kõrgem, eestivenelasena kategoriseerib end iga teine venekeelne vastaja.
  • Vihalemm, Triin ; Masso, Anu. Identity Dynamics of Russian-speakers of Estonia in Transition Period. // Journal of Baltic Studies. Vol. 34 (2003) no. 1, p. 92-116.
  • Вихалемм, Трийн ; Массо, Ану. Динамика идентичности русских Эстонии в период постсоветской трансформации. // Диаспоры/Diasporas (2003), 5(2), 230-257.
  • Vihalemm, Triin ; Masso, Anu. Patterns of Self-Identification among the Younger Generation of Estonian Russians. // The Challenge of the Russian Minority. Emerging Multicultural Democracy in Estonia / Eds. Marju Lauristin, Mati Heidmets. Tartu : Tartu University Press, 2002, p. 185–198.
  • Valk, Aune. Questions to answer thinking about relations beween ethnic or national and European identity paper for presentation in conference „Political Priorities between East and West” [WWW] : 2002. http://www.lc.ee./foorum/lc/eurodebatt/aunevalk.html (21.06.06)
  • Vetik, Raivo. Elite vs People? Euroscepticism in Estonia. // Cambridge Review of International Affairs. Vol. 16, (2003) no. 2, p. 257-271.
  • Vetik, Raivo. Identiteedi probleem integratsioonis: Sobiva proportsiooni leidmine avaliku sfääri ühtlustumise ja erasfääri erinevuste säilitamise vahel. // Integratsioon Eesti ühiskonnas. Monitooring 2005. Tallinn : MEIS, 2006, lk. 54–61.
  • Vetik, Raivo. Suur ühiskond [Projekti „Demokraatia ja rahvuslikud huvid. Eesti ühiskond 2005” raport]. [Võrguteavik] Tallinn : Avatud Eesti Fond, 2006
    http://www.oef.org.ee/_repository/Document/DeMo%20raport.pdf (20.06.06)
  • Valk, Aune ; Realo, Anu. Eessõna. // Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis / Koost. Aune Valk ja Anu Realo. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk. 8-23.

3.3 Rahvussuhete alased hoiakud, sallivus ja väljalülitamine

Attitudes, tolerance and exclusion in interethnic relations
Hациональныe yстановки, толерантность и исключение

  1. Õiguslik-poliitiline integratsioon
    Legal and Political Integration
    Правовая и политическая интеграция

    • Toots, Anu ; Idnurm, Tõnu ; Ševeljova, Maria. Noorte kodakikukultuur muutuvas ühiskonnas. Tallinn : Tallinna Ülikool, 2006.
      Üleriigiline põhikooli viimaste klasside õpilaste kordusuuring noorte kodanikukultuurist. Analüüsitud kognitiivset kodanikukompetentsust, arusaamu demokraatiast, alusväärtustest ja kodanikuaktiivsuse potentsiaalist. Võrreldud eesti- ja vene õpilaste hoiakuid.
    • Mitte-eestlaste perspektiivid: elanikkonna küsitlus [Võrguteavik] : kevad, 2006 / Saar Poll.
      http://www.migfond.ee/ee/files/Mitte-eestlaste%20migratsiooni%20aruanne%202006.doc (21.06.06)
      Küsitluse teemaks oli mitte-eestlaste praegune olukord ja võimalik väljaränne Eestist.
    • Määratlemata kodakondsusega isikute suhtumine Eesti kodakondsuse saamisse [Võrguteavik] : september-oktoober 2005 / Saar Poll.
      aruanne_ver_2022.11.05.pdf (20.06.06)
    • Hallik, Klara. Kodakondsus ja poliitiline kaasatus. // Integratsioon Eesti ühiskonnas. Monitooring 2005. Tallinn : MEIS, 2006, lk. 42–53.
      terve_aruanne.pdf (21.06.06)
      Uuringus toodud kodakondsuspoliitika hinnangud rahvuseti, suhtumise muutused mitte-eestlaste poliitilises võimus osalemisse, poliitikasse kaasatuse ja meedikasutuse andmed.
    • Hallik, Klara. Integratsiooni poliitiline mõõde. // Integratsioon Eesti ühiskonnas. Monitooring 2002. Tallinn : MEIS, TPÜ RASI, 2002, lk. 65–85.
      Suhtumine mitte-eestlaste poliitilistesse õigustesse on seotud küsitletud eestlaste tegeliku ja potentsiaalse poliitilise aktiivsusega ning üldisemate etniliste hoiakutega. Rahvuseti erinevad ka mitte-eestlaste võimu teostamisse kaasamise põhimõtted, eestlased eelistavad ’limiteeritud’, mitte-eestlased proportsionaalset ja liberaalset esindust. Valitsuskordadesse suhtumine näitab eestlaste ja mitte-eestlaste üldpoliitiliste hoiakute lähenemist.
    • Hallik, Klara. Nationalising Policies and Integration Challenges. // The Challenge of the Russian Minortiy. Emerging Multicultural Democracy in Estonia / Eds. Marju Lauristin, Mati Heidmets. Tartu : Tartu University Press, 2002, p. 65 – 88.
      „Rahvustamise“ poliitika kodakondsuse, rahvastiku ja keele alal, venekeelse vähemuse naasmine poliitikasse 1990te keskel ja selle parteiline organiseerumine.
    • Hallik, Klara. Kodakondsus – kas integratsiooni eeldus või tulemus? // Integratsioon Eesti ühiskonnas. Monitooring 2000. Tallinn : MEIS, TPÜ RASI, 2000, lk. 32–36.
      Kodakondsuspoliitika hinnangud rahvuseti vastandlikud, samas pooled eesti küsitletuist ei välista kodakondsuse saamise tingimuste lihtsustamist mitme kriteeriumi alusel, tegemata mööndusi keelenõuetes. Eestlased pooldavad enam mitte-eestlaste võrdseid majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi, vähem poliitilisi.
    • Vetik, Raivo. Ühiskonda siduva ühisosa kujunemisest õiguslik-poliitilises integratsioonis. // Integratsioon Eesti ühiskonnas. Monitooring 2002. Tallinn : MEIS, TPÜ RASI, 2002, lk. 59–64. Avaliku sfääri ühisosa määratleb autor sotsiaalsete institutsioonide, keele ja demokraatlike väärtuste kogumina, sealjuures põhirahvuse funktsioon on kultuuriruumi terviklikkuse ja vähemuste oma, kultuuripluralismi toetamine. Kodakondsuse omandamise pragmaatiliste, psühholoogiliste ja poliitiliste motiivide osakaalu erinevused sõltuvad vanusest ja kodaniku staatusest.
    • Vetik, Raivo. Multicultural Democracy as a New Model of National Integration in Estonia. // The Challenge of the Russian Minortiy. Emerging Multicultural Democracy in Estonia / Eds. Marju Lauristin, Mati Heidmets. Tartu : Tartu University Press, 2002, p. 55 – 62.
      Autor peab Eesti ühiskonna organiseerimisprintsiibiks mudelit, milles ühiskonna avalik sfäär on ühtne ja etniliselt jagamatu, ühiskond on multikultuuriline ning eri vähemusrühmade kultuur on erasfääri fenomen.
    • Vetik, Raivo. Democratic Multiculturalism: a New Model of National Integration. Aland Islands Peace Institute, 2001.
    • Vetik, Raivo. Eesti elanike hoiakud poliitilise integratsiooniga seoses. // Integratsioon Eesti ühiskonnas. Monitooring 2000. Tallinn : MEIS, TPÜ RASI, 2000, lk. 28–31.
      Uuritud Eesti kodakondsuse omandamise motiive ja poliitikas osalemise huvitatust, samuti eestlaste hoiakuid kodakondsuse korra liberaliseerimise kohta. Üldisemaid poliitilisi hoiakuid testitud suhtumise kaudu erinevatesse valitsuskordadesse, NATO-sse ja Venemaasse.
    • Integratsioon Tallinnas 2001 : sotsioloogilise uuringu andmete analüüs / Toim. Aleksei Semjonov. Tallinn : Inimõiguste Teabekeskus, 2002.
      Uuring Tallinna linna integratsiooniprogrammi ettevalmistamiseks. Käsitletud integratsiooni mõiste ja integratsioonipoliitika retseptsiooni, rahvustevahelisi kontakte ja hoiakuid ning tallinlaste rahvuspoliitilisi hoiakuid.
    • Kasemets, Liis ; Kurvits, Ülle. Kohaliku omavalitsuse muukeelse elanikkonna integratsiooni meetmed ja mõõdikud. Tallinn : MindPark ; MEIS, 2004.
      Kogumikus antud ülevaade integratsioonikogemustest Rootsi, Leedu, ja saksamaa kohaliku omavalitsuse tasandi integratsiooni-poliitikaist ja –meetmeist õiguslik-poliitilises sfääris, keele- ja kultuuri ning sotsiaalmajanduslikus sfääris. Eesti omavalitsuste praktikat kirjeldatakse poliitilise, keele ja kultuuri ning majandusliku integratsiooni alal.

  1. Sotsiaalmajanduslik integratsioon
    Social and Economic Integration
    Социально-экономическая интеграция

    • Pavelson, Marje. Eestlaste ja eestivenelaste sotsiaalmajanduslik seisund: ootused ja muutused. // Integratsioon Eesti ühiskonnas. Monitooring 2005. Tallinn : MEIS, 2006, lk. 4–14.
    • Pavelson, Marje. Töö, sisetulek ja toimetulek: integratsiooni sotsiaalmajanduslik tagapõhi. // Integratsioon Eesti ühiskonnas. Monitooring 2002. Tallinn : MEIS, TPÜ RASI, 2002, lk 42-53.
      http://www.meis./est/raamatukogu/uuringud
    • Pavelson, Marje. Non-Estonians on the Labour Market: A Change in the Economic Model and Differences in Social Capital. // The Challenge of the Russian Minortiy. Emerging Multicultural Democracy in Estonia / Eds. Marju Lauristin, Mati Heidmets. Tartu : Tartu University Press, 2002, p. 89 – 116.
    • Pavelson, Marje. Sotsiaalmajanduslik integratsioon: tööhõive ja sissetulekud. // Integratsioon Eesti ühiskonnas. Monitooring 2000. Tallinn : MEIS, TPÜ RASI, 2000, lk. 22–27.
    • Luuk, Mai. Kutsekoolide õpetajate ja kohaliku omavalitsuse ametnike tööjõulähetused : küsitlus. Tallinn : MEIS, 2004.
    • Luuk, Mai. Tööjõulähetusprojektid avaliku sektori asutustes : küsitlus. Tallinn : MEIS, 2002.
    • Projekti „Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes“ vajadusuuring. / Uuringukeskus Faktum. Tallinn : MEIS, 2004.
    • Vöörmann, Rein ; Helemäe, Jelena. Ethnic Relations in Estonia’s Post-Soviet Business Community. // Ethnicities (2003) 3(4), p. 5009-5030.
    • Helemäe, Jelena. Ethnic Dimension of Estonian Labour Market. // Proceedings of Conference „Mulitcultural Estonia“, 24-25 October 2002. Tallinn : MEIS, 2003, p. 22-29.

  1. Meediamonitooring