• Tagasipöördumise toetamise uurimistöö
  2008.-2009. aastal oli Migratsioonifondis praktikal Bremeni ülikooli magistrand Mareike Beuße, kes teostas erinevate riikide tagasipöördumise toetamise poliitikate ja praktikate võrdleva uuringu.
  
  Uurimuse täistekst inglise keeles
  Uurimuse täistekst eesti keeles

• Eesti rändealase uurimistegevuse analüüs

• Mitte-eestlaste rändepotentsiaali uuring

• Eesti rändealase seadusandluse analüüs

• Migratsioonivõrgustiku raames koostatud poliitika- ja statistikaaruanded ning uurimused

 

________________________________

Eesti rändealase uurimistegevuse analüüs

1. Sisseränne

Asustus ja ränne Eestis: uurimusi Ann Marksoo 75. sünnipäevaks / toimetajad Hill Kulu ja Tiit Tammaru. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 (Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda), 257 lk.
Lühikirjeldus: artiklikogumik sisaldab rände ja asustusuuringuid erinevate teadlaste sulest, käsitletud on nii Nõukogude perioodi kui ka üleminekuaega Eestis, tähelepanu on muuhulgas pälvinud töö- ja pendelränne, linnastumine ja ees-linnastumine ning põlvkonna- ja sooerinevused rände põhjustes.

Changes in internal migration: are there any changes and what counts? / Ainsaar, Mare. (Ed.) Regional Policy and Migration, 1999, pp. 114–126. Tartu University Press, Tartu.

Economic Transition and Urbanisation in Estonia, 1989-1996: the vexing issue of internal migration / Sjöberg, Ö., Tammaru, T. In Ainsaar, M. (ed): Regional Policy and Migration. Tartu: Tartu University Press, 1999, lk 101-113.

Inimesed, ühiskonnad ja ruumid: inimgeograafia Eestis / Tartu Ülikool, Geograafia instituut; toimetanud Jussi S. Jauhiainen ja Hill Kulu. Tartu: Tartu Ülikooli geograafia instituut, 2000.
Lühikirjeldus: inimgeograafia alaste teadusartiklite kogumik.

Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study / Kalev Katus, Marek Kupiszewski, Philip Rees, Luule Sakkeus, Anne Herm, David Powell, December 1998.
Summary: the aim of the study is to investigate the extent of rural depopulation, to analyse the degree to which the processes of urbanisation, counterurbanisation and suburbanisation are in train and to describe the patterns of and trends in internal migration.

Migration of the elderly / Luule Sakkeus ; Estonian Interuniversity Population Research Centre. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 2000, 19 lk.
Summary: Migration rates of elderly is outlined for the period 1967–1990. The age pattern is analyzed both from the registration data and census data perspective. Aside the age pattern, also the duration of residence is under observance, as well as the trend towards decrease since the birth residents is revealed. The analysis enabled to outline the differentiated behaviour patterns of the foreign born population in comparison to the native born population.

Multilevel Analysis of Internal Migration in a Transitional Country: The Case of Estonia / Hill Kulu and Francesco C. Billari, University of Tarty, Max Planck Institute for Demographic, Institute of Quantitative Methods and IGIER-Innocenzo Gasparini Institute for Economic Research, Bocconi University, 2003, 18 lk.
Summary: Recent geographical migration studies have aimed at clarifying the impact of both social environment and people’s desires and beliefs on migration behaviour. However, most studies have focused on migration in Western countries, using cross-sectional data and single level methods. In this paper, we study the determinants of internal migration in Estonia, a multicultural society, during the transition period (1989–94). We use longitudinal data and apply multilevel event history methods. We show that both personal and contextual (potentially time-varying) factors are important in determining migration propensity. Moreover, several personal determinants - age, employment status, ethnic origin -interact with environmental conditions in shaping behaviour. While our results of the age dierences support a traditional life-course-related migration pattern, our results of the dierences in migration behaviour by employment status and ethnic origin imply deepening social polarization and ethnic segregation in post-Soviet Estonia as a result of internal migration.
http://www.demogr.mpg.de/publications/files/1741_1119978060_1_Kulu-Billari-RS38-6-2005.pdf

Noorte ränne Eestis ühe põlvkonna näitel: väitekiri geograafiamagistri kraadi taotlemiseks / Mare Ainsaar ; juhendaja: Ann Marksoo. Tartu, 1994.
Lühikirjeldus: vaadeldud on 1960–1992 ajavahemiku noortepõlvkonda, kelle rände uurimisel on arvesse võetud erinevad liikumist mõjutavad tegurid, nagu elutsüklid, haridus ja sotsiaalmajanduslik taust, sugu, eluase, asula suurus, perekondlikud põhjused ja rahvus.

Rahvastikuränne Eestis = Migration processes in Estonia: [doktoritöö] / Luule Sakkeus; [juhendaja: Kalev Katus]; Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 2000, 241 lk.

Rahvastiku ruumiline ümberpaiknemine üleminekuperioodi Eestis / Örjan Sjöberg, Tiit Tammaru
Akadeemia 2000, nr 8, lk 1730-1751.
Lühikirjeldus: Uurimus põhineb 1001 tööealise inimese küsitlusel ning hõlmab küsitletute elukohavahetusi 1989. aasta rahvaloendusest kuni 1997. aasta jaanuarini, mil küsitlus toimus. Tähelepanu on pööratud rände mitteregistreerimise põhjuste ja tagajärgede käsitlemisele.

Reasons for move: a study on trends and reasons of internal migration with particular interest in Estonia 1989-2000 / Mare Ainsaar. Turku : Turun Yliopisto, 2004. Dissertatsioon, 222 lk.

Ränne üleminekuaja Eestis / Statistikaamet; [teadustoimetajad Tiit Tammaru, Hill Kulu]. Tallinn: Statistikaamet, 2003 (Tallinn : [EVG Print]), 152 lk.
Lühikirjeldus: analüütiline kogumik annab ülevaate siserändest Eestis ajavahemikul 1989 - 2000. Rändesuundi analüüsitakse rändajate vanuse, soo, rahvuse ja hariduse järgi. Eraldi käsitletakse rändesuundi Tallinna linnastus ning siserände ja tööhõive regionaalsete erinevuste seoseid. Keskendutakse kohaliku omavalitsuse üksuste ja maakondade ja asustushierarhia tasemete vahelise rände uurimisele, selgitamaks linnastumist, eeslinnastumist ja vastulinnastumist üleminekuaja Eestis. Sisaldab migratsioonistatistikat. 

Siserändevoogude vanuskäsitlus Eesti pere- ja sündimusuuringu andmetel = Age patterns of internal migration analysis of Estonian family and fertility survey / Enel Pungas ; [juhendaja : Kalev Katus]; Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. Tallinn : Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 2001. Magistritöö, 79 lk.

Unity and diversity of population development: Baltic and South-Caucasian regions / edited by Kalev Katus and Allan Puur. Tallinn: Estonian Interuniversity Population Research Centre, 2003 ([Tallinn: Grafica Malen]), 353 lk.
Summary: The book summarizes the results of the project, where comparative study was undertaken in six countries of the Baltics (Estonia, Latvia, Lithuania) and the South-Caucasia (Armenia, Azerbaijan, Georgia). The main focus of the study relates to long-term trends in major demographic processes and their turning points, including the growing diversity during the past decade. 


1.1 Linnastumine

Linnastumine ja linnade kasv Eestis nõukogude aastatel = Urbanisation and urban growth in Estonia during the Soviet period / Tiit Tammaru. Tartu : Tartu University Press, 2001. Doktoritöö, 30 lk

Rände suunad ja põhjused Eestis 1990ndatel aastatel / Mare Ainsaar artiklikogumikus “Elutingimused Eestis viis aastat hiljem: NorBalt II”, 9985-402-53-7, Tartu, 2002.
Lühikirjeldus: Artiklis on põhirõhk pööratud ajavahemikule 1989 – 1999. Vaatluse all on rändevood ja elukohavahetuse põhjused erinevate sotsiaalsete gruppide ning rändesuundade lõikes. Rändeandmeid on võrreldud leibkondade majanduslike võimaluste, elamistingimuste ja sotsiaalmajandusliku staatusega. Eelkõige on autorit huvitanud linnarahvastiku muutumine rände tulemusel ning inimeste liikumise põhjused. Viimaste aastate rändestatistika on kinnitanud inimeste linnast maale liikumist Eestis ning riigist väljarännu vähenemist aasta-aastalt. Sisaldab tabeleid ja diagramme.

Linnastumine ja vastulinnastumine nõukogude Eestis: Kingissepa rajooni 1981. aasta rändeandmestiku näide: magistritöö inimgeograafias / Marge Sargma; juhendajad: Hill Kulu, Jussi S. Jauhiainen; Tartu Ülikool, Bioloogia-Geograafiateaduskond, Geograafia Instituut. Tartu, 2001. Magistritöö, 121 lk.
Lühikirjeldus: Kingissepa rajooni sisse- ja väljakirjutamislehe statistilise arvestuse talongide põhjal on tehtud kvantitatiivne uurimus, kes olid linnastujad ja kes vastulinnastujad. Nimetatud talongid kajastavad lisaks sisse- ja väljarändele, ka rajooni siserännet, samuti erikontingendi rännet (sõjaväelased, vangid).

2. Välisränne

Välisränne [Võrguteavik]: rahvusvahelise rände andmete metoodika: andmekogumine haldusandmestikest / projekti toimkond: Anne Herm (projektijuht), Jaana Jõeveer, Riina Senipalu, Ülle Valgma. [Tallinn]: Statistikaamet, [2005] www.stat.ee/files/eva2005/valisranne.ee.pdf
Lühikirjeldus: Teavik käsitleb välisrände jälgimise võimalusi ja kitsaskohti Eestis enam kui viimase kümnendi jooksul (alates ilmumisaastast), tutvustades muuhulgas eri andmekogusid ja riigiasutusi, kes välismaalaste kohta teavet koguvad, ning andmekogumise koordineerimise ja kogutud statistika ühildamise probleemistikku. Analüüsi tulemusena esitatakse ettepanekuid välisrände metoodika arendamiseks.

Rahvusvaheline migratsioon: trendid, statistika ja migratsiooni modelleerimine: bakalaureusetöö / Kaili Järv; juhendajad: Kaia Philips, Andres Võrk; Tartu Ülikool, majandusteaduskond, rahvamajanduse instituut, ökonomeetria õppetool. Tartu: Tartu Ülikool, 2005. Bakalaureusetöö, 52 lk
 

2.1 Tööränne, tööjõu vaba liikumine

Sisserännanute põlvkonnad Eesti tööjõuturul 2000. aastal: magistritöö inimgeograafias / Alis Tammur; juhendajad: Tiit Tammaru, Hill Kulu; Tartu Ülikool, bioloogia-geograafiateaduskond, geograafia instituut. Tartu: Tartu Ülikool, 2006. Magistritöö, 91 lk. www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2006/b18320089/tammuraliis.pdf
Lühikirjeldus: töö eesmärgiks on uurida 2000. aasta rahva- ja eluruumideloenduse anonüümsele andmebaasile toetudes sisserännanute majandustegevust võrreldes eestlastega. Erinevate suundumuste seletamisel on arvesse võetud sisserännanute eesti keele oskust, kodakondsust, haridust ja piirkondlikku paiknemist.

Naiste tööhõive ja migratsioon / Julia Šalaginova. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2005. Bakalaureusetöö, 72 lk.

Безработица в качестве одной из причин миграции Эстонской молодежи в стран ЕС / Ольга Александрова. Таллинн: [Таллинский технический нниверситет], 2005. Bakalaureusetöö, 72 lk.

Migratsiooniprobleemid Euroopa Liidu idalaienemisel / Liina Kulu; [eessõna: Peeter Vihalemm, Raul Eamets] Tartu: Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, 2000 (Võru : Võru Täht) Loengumaterial, 27 lk. www.riigikantselei.ee/failid/migratsiooniprobleemid.pdf
Lühikirjeldus: Teavikus prognoositakse migratsiooni ulatust Kesk- ja Ida-Euroopa riikide EL-ga liitumise järel, käsitletakse isikute rände majanduslikke põhjusi ning võimalikke sotsiaalse iseloomuga tagajärgi.

Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus ja selle mõju Eesti tööturule / Raul Eamets ja Kaia Philips. Tartu: [Tartu Ülikool], 2004 (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda).

Tervishoiutöötajate migratsioon Eestist [Võrguteavik]: migratsiooni potentsiaalne suurus, mõju tervishoiutöötajate vajadusele ja poliitikavalikud / Andres Võrk, Marit Priinits, Epp Kallaste. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis: [Sotsiaalministeerium], 2004. www.praxis.ee/data/toimetised_18_2004.pdf
Lühikirjeldus: Tervishoiutöötajate väljarände prognoos Prantsusmaa Tööministeeriumi poolt välja töötatud küsitlusankeedi põhjal, milline küsitlus viidi läbi Poolas, Ungaris, Tšehhis ja Leedus. Eesti ankeeti täiendati töötasu ja toga rahulolu küsimustega. Kus võimalik võrreldakse Eesti küsitluse tulemusi teiste riikide tulemustega.

Labour market flexibility and migration in the Baltic states: macro evidences / Tiiu Paas, Raul Eamets, Jaan Masso, Marit Rõõm; University of Tartu, Faculty of Economics and Business Administration. Tartu: Tartu University Press, 2003, 101 lk.

2.2. Väljaränne

Ajude äravool avaliku arutelu objektina: magistritöö: [Eesti üliõpilaste teadustööde 2005. a. riikliku konkursi töö] / Katrin Oja; juhendaja: Peeter Vihalemm; Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond. Tartu: Tartu Ülikool, 2005, 245 lk.
Lühikirjeldus: Uurimus põhineb ajakirjanduses avaldatud artiklite kontent- ja kvalitatiivanalüüsil. 

Keskkondlik identiteet Eestis (teaduseriala nr. 5.6) : ETF grandiprojekti nr. 839 lõpparuanne / Mati Heidmets (grandihoidja), Ingrid Mangulson, I. Rohtmets ; ankeetküsitluste läbiviijad : Vahur Kask, Ingrid Mangulson, Heti-Helen Rohtla ; Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond. Tallinn : Tallinna Pedagoogikaülikool, 1996, lk 103
Lühikirjeldus: uurimus põhineb küsitluse tulemustel, milles uuriti õpilaste ja üliõpilaste hoiakuid võimaliku väljarändamise suhtes.

2.3 Sisseränne

Comparative study of the laws for legal immigration in the 27 EU Member States / International Migration Law and Legal Affairs Department, IOM, February 2008, http://www.iom.int/jahia/webdav/shared/shared/mainsite/law/legal_immigration_en.pdf
Summary: The study aims at providing an overview and analysis of the conditions for legal immigration for third country nationals, with a view to examining the benefits and possibilities of common policies in this field at the EU level. Several immigration categories, such as family reunification, work, studies and training are examined. The Study also covers visa policies, general conditions for immigration, i.e. regardless the immigration category, and conditions for obtaining a permanent residence permit, as well as cooperation with third countries. The study includes country reports for each of the 27 EU Member States.

Sõjajärgne sisseränne Eestisse võrdlevas perspektiivis / Hill Kulu. Akadeemia 2001, nr 11, lk 2379-2395
Lühikirjeldus: artiklis vaadeldakse II maailmasõja järgset sisserännet Eestisse teistest endise Nõukogude Liidu vabariikidest. Esiteks annab autor ülevaate sisserände suundumustest ja sisserännanute taustast aastate lõikes, ning teiseks võrdleb autor Eesti sõjajärgset rändekogemust teiste Euroopa riikide kogemusega, tuues välja nii sarnasused kui ka erinevused.

The land next to Ingria: Ingrian-Finns in North-East Estonia after World War II / Terje Anepaio artiklikogumikus “Ingrians and neighbours : focus on the eastern Baltic Sea region”. Toim. Markku Teinonen, Timo J. Virtanen. Helsinki: Finnish Literature Society, 1999 (Tampere: Tammer-paino).
Lühikirjeldus: uurimus käsitleb ingerlaste sõja järel Eestisse sisserändamise põhjusi ja nende ruumilist paiknemist Põhjalikumalt on kirjutatud pagendatud ingerlaste identiteedi probleemidest olukorras, kus nad olid ühelt poolt Nõukogude võimu ohvrid ja teisalt sovjetiseerimise tööriistad. Samuti on käsitletud ingerlaste tagasipöördumist Soome, eristatud on remigratsiooni kaks lainet.
 

2.4 Tagasiränne

Eestlaste tagasiränne Eestisse aastatel 1989-2000: magistritöö inimgeograafias / Inga Kask; juhendaja: Tiit Tammaru; Tartu Ülikool, geograafia instituut. Tartu: Tartu Ülikool, 2006. Magistritöö, 93 lk.
Lühikirjeldus: Lähtudes väliseesti kogukondade erinevast tekkeajast ja -põhjustest on tagasirändajad jaotatud idast ning läänest saabunuteks (vastavalt endistest Nõukogude Liidu riikidest ning muudest riikidest). Uurimus toetub põhiliselt 2000. a rahvaloenduse individuaalandmetele, taustandmetena on kasutatud ka Statistikaameti regulaarselt kogutavaid rändeandmeid.

Eestlaste tagasiränne 1940-1989. Lääne-Siberist pärit eestlaste näitel / Hill Kulu, Helsingi Ülikool, 1997. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997. Doktoriväitekiri.
Lühikirjeldus: Uurimus käsitleb sajandivahetusel Venemaale väljarännanud eestlaste ja nende järeltulijate tagasirännet Eestisse II maailmasõja järgsel perioodil, põhjalikumalt on vaadeldud Lääne-Siberist Omski oblastist pärit eestlaste tagasirännet. Vaatluse alt on välja jäetud sõja ajal mobiliseeritute, evakueeritute, küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine kodumaale.

Eestlaste tagasiränne 1990. aastatel / Hill Kulu, Tiit Tammaru kongressikogumikus “IV Välis-Eesti kongress: 29.-30. juunil 1999.a. Tallinnas.” Tallinn, 1999, 9985-60-659-0.
Lühikirjeldus: uurimusel põhineva ettekande lühikokkuvõte poolel leheküljel. Uurimuse eesmärgiks on selgitada, kas eestlaste tagasiränne on põlvkondlik nähtus ning see põhineb tagasirännanute ankeetküsitluse tulemustele.


3. Rahvastatistika

2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. III, Sünnikoht ja ränne = 2000 population and housing census. III, Place of birth and migration / Statistikaamet; [koostanud Kristina Känd ... jt.] Tallinn : Statistikaamet, 2002 (Tallinn: [EVG Print]) www.stat.ee/files/eva2003/RV200201.pdf
Lühikirjeldus: 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse kolmas kogumik avaldab loendustulemused rahvastiku sünnikoha ja rände kohta, võrreldes inimese sünnipaika ja käesolevat elukohta ning võimalusel ka 1989. aasta rahvaloenduse aegset elukohta. Siiski ei kajasta see veel tegelikkuses aset leidnud rändeprotsesse, kuna andmed vahepealsest elukohavahetusest jäävad puudulikuks. Kogumik sisaldab suurel hulgal üksikasjalikke tabeleid, diagramme ja teemakaarte rahvastiku koosseisu kohta Eestis tervikuna ja erinevates haldusüksustes eraldi rahvuse, soo, vanuse, sünnipaiga, kodakondsuse, sisserände aja jt näitajate alusel.

Eesti 1990 aastate rändestatistika evalvatsioon = Evaluation of migration statistics of Estonia in the 1990s: [magistritöö] / Anne Herm; [juhendaja: Kalev Katus]; Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, Tallinna Pedagoogikaülikool. Tallinn : Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 2000. Magistritöö, 110 lk.

National Data Collection Systems and Practices: Country Report Estonia / Université catholique de Louvain, April 2009, http://www.prominstat.eu/drupal/?q=system/files/PROMINSTAT_Country_Report_Estonia.pdf
Summary: The country reports on national data collection systems of the 27 European countries covered by the PROMINSTAT project, give an overview of the organisation of data collection, the types of sources available in a country, and strengths and weaknesses of national data collection systems. The country reports provide a detailed overview over the recent evolution of data collection systems, analyse and evaluate changes in data collection and outline planned changes of data collection and assess their possible impact.

Rahvastik: [aastakogumik] / Statistikaameti rahvastikustatistika osakond = Population : [yearbook] / Population Statistics Department of the Statistical Office of Estonia.
Lühikirjeldus: Rahvastikustatistika. Statistikaameti väljaanne, kuni aastani 1996 ilmus pealkirja all “Eesti rahvastik”. 

THESIM: Towards Harmonised European Statistics on International Migration / Ed. Michel Poulain, Nicolas Perrin and Ann Singleton.
Summary: The study aims to offer comprehensive legal basis underpinning the collection, processing and dissemination of Community migration statistics in all twenty-five EU Member States.
http://www.uclouvain.be/en-12321.html
 

4. Integratsioon, etniline segregtsioon

 Etniline segregatsioon Tartu linnaruumis aastal 2000 ja ränne seda mõjutava tegurina : magistritöö inimgeograafias / Kersti Kõivik ; juhendajad: Mare Ainsaar, Anneli Kährik ; Tartu Ülikool, bioloogia-geograafiateaduskond, geograafia instituut. Tartu : Tartu Ülikool, 2003. Magistritöö, 110 lk
Lühikirjeldus: töö eesmärgiks on määrata etnilise segregatsiooni tase Tartus ning uurida seda mõjutavaid mikrotasanditegureid. Segregatsiooni taset on võrreldud USA, Hollandi ja Suurbritannia linnadega, välja on toodud ühelt poolt segregatsiooni ajaloolised põhjused sotsialismi perioodi pärandina, teisalt aga kaasaegsete inimeste endi elukeskkonna eelistuste tulemusena. Uurimus toetub Tartu linnas kogutud empiirilistele materjalidele.

Kohtla-Järve hilis-sotsialistlik segregatsioon: magistritöö inimgeograafias / Janek Valge ; juhendajad: Hill Kulu, Tiit Tammaru ; Tartu Ülikool, bioloogia-geograafiateaduskond, geograafia instituut. Tartu; Tartu Ülikool, 2006. Magistritöö, 108 lk.

Rahvuste integreerumise eeldused Eesti ühiskonda Ida-Virumaal: konverentsi materjalide kogumik. Jõhvi, 1999.
Lühikirjeldus: Rändepoliitika ja integratsiooniteemalised ettekanded.

Venelased Eestis: ränne ja kohanemine / Tiit Tammaru ; Sisekaitseakadeemia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus, 1999 ([Tallinn]: Raber Pluss), 92 lk.
Lühikirjeldus: Monograafia eesmärgiks on anda ülevaade venekeelse elanikkonna kujunemisest Eestis pärast II maailmasõda, sellega seotud probleemidest, venelaste kohanemise vormidest ja neid mõjutavatest teguritest, ning kohanemise ja rände vahelistest seostest. Oluline roll on kohanemise regionaalsete erisuste väljatoomisel. Uurimus põhineb autori 1996. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööl “Venelased Eestis: ränne ja akulturatsioon : Lasnamäe, Pärnu ja Tartu venelaste võrdlevuurimus”.

5. Inimõigused, lapse õigused ja migratsioon

Human rights and migration management : developments in the Baltic States in the context of preparations for EU accession / IOM. Helsinki: International Organization for Migration, 2002. IOM raport, 244 lk.

Immigration law and human rights in the Baltic States: comparative study on expulsion and administrative detention of irregular migrants / Joannn Apap; with contributions by: Anne Adamson ... et al.]; Regional Office for the Baltic and Nordic Countries, Helsinki. Helsinki: International Organization for Migration, 2002. IOM raport, 157 lk.

Innocenti social monitor 2004: economic growth and child poverty in the CEE/CIS and the Baltic states. Florence: UNICEF, Innocenti Research Centre, 2004, 129 lk.

Rahvastikuõigus / Veiko Kopamees; 2., muudetud trükk, Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2003, Raber Pluss, 86 lk.

6. Teatmeteosed

Migratsioonialane oskussõnastik [Võrguteavik] / Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Eesti Õigustõlke Keskus
[Tallinn: Eesti Õigustõlke Keskus: Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, 2000]www.legaltext.ee/et/andmebaas/ava.asp?m=045, www.mig.ee/sonastik/

Eesti-inglise-soome-vene pagulassõnastik = Estonian-English-Finnish-Russian dictionary of refugee terminology = Viro-englanti-suomi-venäjä pakolaisasioiden sanasto = Беженцы краткий эстонско-англо-финско-русский словарь / Eesti Vabariigi Siseministeerium, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium; [tõlkinud Maris Urb, Kristina Mauer, Irina Gurvitš; toimetanud Toomas Huik... jt.]
Tallinn: Siseministeerium, 1998, 61 lk.

Tagasi algusesse.

_________________________________

Eesti rändealase seadusandluse analüüs

2006. aastal koostas Eesti Migratsioonifond lühiülevaate Eestis kehtinud ja kehtivast rändealasest seadusandlusest:

1. Eesti siseriiklikud seadused ja nendele tuginevad rakendusaktid.

2. Euroopa Liidu õigusaktid, mis võivad olla Eestile kui EL-i liikmesriigile täitmiseks kohustuslikud või soovituslikud. Nende aktide ülesandeks on tagada ühelt poolt isikute ja tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidu raames, see puudutab üksnes Euroopa Liidu kodanikke (direktiiv 2004/38/EÜ), ning teiselt poolt reguleerida kolmandate riikide kodanike liikumist liikmesriikide vahel ja üle Euroopa Liidu välispiiri (15. märtsil 2006 valminud Schengeni piirieeskirjad, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 562/2006). Mitmesuguste aktidega on püütud hõlbustada kolmandate riikide kodanike liikmesriiki lubamine juhul kui tegemist on näiteks õpingute, teadusuuringute või vabatahtliku teenistusega (nõukogu direktiivid 2004/114/EÜ ja 2005/71/EÜ). 15. juuli 1990 Dublini konventsiooni ja sellele tuginevate määruse ja direktiivide ülesandeks on koordineerida varjupaigataotluste läbivaatamist liikmesriikides ja sätestada varjupaiga ning ajutise kaitse taotlemise ja andmise tingimused. Samuti viiakse järk-järgult läbi muudatusi välismaalastepoliitika ühtlustamiseks EL liikmesriikide vahel.

3. Rahvusvahelise õiguse aktid, mis on Eesti poolt ratifitseeritud. Rahvusvahelises õiguses migratsiooniküsimusi lähemalt ei reguleerita. 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon ja 1967. aasta New Yorgi protokoll seonduvad ühe migratsiooni valdkonna – varjupaigataotlemise ja pagulaspoliitikaga. Nende aktide regulatiivne sisu kajastub täies mahus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses.
 

Eesti Vabariigi õigusaktid

26.06.1990 Eesti Vabariigi Immigratsiooniseadus * RT 1990, 2, 25

Esimene sõjajärgne õigusakt, mille abil püüti reguleerida Eestisse toimuvat sisserännet, oli 1990. aastal EV Ülemnõukogu poolt vastu võetud Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus (edaspidi IS). Nimetatud õigusakti puhul tuleb märkida, et selle vastuvõtmise hetkel ei olnud Eesti iseseisev riik ja kuna migratsioonipoliitika kuulus NSV Liidu keskvõimu, mitte aga Eesti kohaliku administratsiooni pädevusse, siis jäi IS tegelik mõju rändele minimaalseks. Pigem seisneb IS tähtsus pretsedendis, mille alusel hilisemates õigusaktides sai võimalikuks eristada välispäritolu rahvastikku ja hilisimmigrante.

IS defineeris oma ülesandena Eesti püsirahvastiku säilitamise ja kujunemise ning NSV Liidust ja teistest riikidest Eestisse asumise reguleerimise. IS kehtestas Eestisse sisserännu piirarvu (kvoodi), mis oli 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Karmi abinõuna andis seadus Ülemnõukogule õiguse sisseränne täielikult peatada.

IS-s defineeriti mitmed rändega seonduvad mõisted. Sisserände liikidena eristati pererännet, haridusrännet, töörännet ja erirännet. Viimane hõlmas NSV Liidu sõjaväelaste, diplomaatide, pagulaste ja varjupaigataotlejate ning kinnipidamiskohast vabanenute migratsioonialaseid küsimusi.

IS-ga kehtestati ka elamisluba kui Eestisse asuva isiku õigusliku viibimise alus. Elamisloa liikidena toodi seaduses välja ajutised (kuni 6 kuud), tähtajalised (kuni 3 aastat) ja alalised elamisload. Samuti kehtestati töötamisluba, mida tuli nõuda tähtajalisele elamisloale lisaks.

Kuna IS, mis jõustus 1. juulil 1990, ei omanud tagasiulatuvat jõudu, siis ei puudutanud see enamikku Eestis elavate NSV Liidu kodanikke ning Eestis elamise legaalseks aluseks jäi valdavalt sissekirjutus. 1992. aasta kevadel tühistas Ülemnõukogu sissekirjutuse kohustuse ilma uut Eestis legaalselt viibimise alust loomata. Selline õiguslik tühimik valitses kuni välismaalaste seaduse vastuvõtmiseni. IS puuduseks oli samuti rakendusliku mehhanismi puudumine. 

Välismaalaste seadus

Vastu võetud 8. juulil 1993. aastal, jõustunud 12.07.1993. a.
Reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1036437 

Välismaalaste seadus (VMS) deklareeris oma preambulas vajadust anda Eestis elavatele välismaalastele rahvusvaheliselt tunnustatud staatus ja määratleda nende õigused ja kohutused, sätestades samuti riigipoolse kaitse. Arvestades olukorda, kus Eestis elas ilma legaalse aluseta ca 600 000 välismaalast, seaduse vastuvõtmise hetkeks oli Eesti aga olnud ligi kaks aastat iseseisev riik ja rahvusvahelise õiguse subjekt, oli VMS vastuvõtmine paratamatu ja hädavajalik, korrastamaks Eesti rändepoliitikat.

VMS hõlmas kõiki Eesti viibivaid välismaalasi, sõltumata Eestisse saabumise ajast või asjaoludest. See võimaldas kohaldada Eestis viibivate välismaalaste suhtes rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja alustada välismaalaste dokumenteerimist. Ühtlasi lõi VMS aluse sissekirjutusesüsteemist loobumiseks ja endise NSV Liidu passi käibest kõrvaldamiseks.

VMS defineeris mitmed olulised mõisted. Välismaalasena defineerib seadus igaüht, kes ei ole Eesti kodanik. Püsiva Eestis elamisena näeb seadus ette Eestis viibimise vähemalt 183 päeva aastas. Seadus määratleb Eestis viibiva välismaalase õigused ja kohustused.

VMS-s on sätestatud sisserände piirarv (kvoot), mis oli esialgu 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast, kuid mida hilisema seadusemuudatusega vähendati 0,05%-le. Samas laiendati hiljem isikute ringi, kes sisserände piirarvu alla ei kuulunud (Euroopa Liidu ja muude arenenud riikide kodanikud, perekondlikel põhjustel Eestisse saabunud isikud jt).

VMS kehtestab välismaalase riigis viibimise seaduslikud alused, milleks üldjuhul on viisa ja elamisluba. Lühiajalisema viibimise seaduslikuks aluseks on viisa (va juhul, kui lühiajaline Eestis viibimine on viisavaba). Pikemaajalisema Eestis viibimise aluseks on elamisluba: tähtajaline elamisluba võidakse sõltuvalt selle alusest anda kehtivusajaga kuni 5 aastat ja pikaajaline elamisluba välismaalasele, kes elab Eestis püsivalt. Isikutele, kes soovivad asuda Eestisse töötama, ettevõtlusega tegelema, õppima või perekondlikel põhjustel, antakse põhjendatud taotluse korral tähtajaline elamisluba.

VMS üheks ülesandeks on vaieldamatult ka Eesti rahvusliku tasakaalu ja tööturu kaitsmine, illegaalse immigratsiooni ja inimkaubanduse tõkestamine, Eesti julgeoleku tagamine ning Eesti kohustuste täitmine teiste riikide ees. Sellest tulenevalt on VMS-s üksikasjalikult reguleeritud elamisloa saamise tingimused ja kehtestatud piirangud mitmete isikute suhtes, kellel ei ole õigust saada Eestis kas elamisluba üldse või siis pikaajalist elamisluba. 

VMS vastuvõtmine tekitas vastukaja Vene Föderatsiooni poolt, kuna selle läbi lahkus Eesti endise NSV Liidu sissekirjutusel põhinevast ruumist ja asus looma rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisvale riigile kohast rahvastikuarvestust. VMS abil loodi võimalus Eestil kontrollida reaalselt rändeprotsesse. See tõi kaasa rahvusvahelise tähelepanu, mis päädis tõigaga, et Euroopa Nõukogu eksperdid tunnistasid Eesti VMS vastavaks Euroopas kehtivate normidega. 

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

Vastu võetud 14.12.2005. aastal, jõustunud 1.07.2006. a.
Reguleerib välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise aluseid, välismaalase õiguslikku seisundit ja Eestis viibimise aluseid, lähtudes välislepingutest ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Asendab varasemat Pagulaste seadust. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1027980 

Kui pagulaste seadus reguleeris pagulasseisundi ja täiendava kaitse andmisega seonduvaid küsimusi (st varjupaiga andmisega seonduvat), siis VRKAS on oma reguleerimisalalt laiem, reguleerides esmakordselt Eesti õiguses ka ajutise kaitse andmisega seonduvaid küsimusi.

VRKAS harmoniseeris järgmised Euroopa Liidu Nõukogu direktiivid:

2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel;

2003/9/EÜ millega sätestatakse miinimumnõuded varjupaigataotlejate vastuvõtmisele;

2003/86/EÜ,perekonna taasühinemise õiguse kohta;

2004/83/EÜ mis käsitleb kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute pagulasteks või muidu rahvusvahelist kaitset vajavateks isikuteks kvalifitseerimise ja vastava seisundi miinimumnõudeid ning antud kaitse sisu

Rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse.. Kui varjupaigamenetluse puhul tuleb iga konkreetse isiku puhul tuvastada, kas isik vastab pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kriteeriumitele, siis ajutise kaitse puhul ei keskenduta taotleja kui üksikisiku vastu suunatud tagakiusu või väljasaatmisega kaasneva tõsise ohu tuvastamisele, vaid lähtutakse Euroopa Liidu Nõukogu otsusest, millega otsustatakse massilise sisserände olemasolu ja ajutise kaitse kohaldamise vajaduse teatud isikute grupi suhtes.

Pagulasseisundi tuvastamine toob kaasa tähtajalise elamisloa andmise kolmeks aastaks, täiendava kaitse saajale antakse tähtajaline elamisluba üheks aastaks ning ajutise kaitse saajale antakse tähtajaline elamisluba ajutise kaitse kehtivusajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Rahvusvahelise kaitse saanutele antud elamislubasid võib pikendada, kui asjaolud, mis tingisid elamisloa andmise, ei ole ära langenud ega esine elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevat asjaolu.

Kui tehakse otsus varjupaigataotlus tagasi lükata, siis tehakse välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks, (välja arvatud juhul, kui välismaalasel on seaduslik alus Eestis viibimiseks). Varjupaigataotluse tagasilükkamise ja välismaalase väljasaatmise otsuse võib vaidlustada halduskohtus kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.

Varjupaigataotluse menetlemise ajal viibib taotleja üldjuhul vastuvõtukeskuses. Kui isik on varjupaigataotluse on esitatud mitmesse Euroopa Liidu liikmesriiki, siis kannab Euroopa Liidu Nõukogu 18. veebruari 2003 määruse nr 343/2003 alusel taotluse menetlemise eest vastust see riik, kuhu esimesena taotlus esitati. 

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus

Vastu võetud 21.10.1998. aastal, jõustunud 1.04.1999. a.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1047651 

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS), mis võeti vastu 1998.a.oktoobris näeb ette, et isikud, kes viibivad Eestis seadusliku aluseta, on kohustatud lahkuma. Nendeks on näiteks välismaalased, kellel puudub või on kaotanud kehtivuse viisa või elamisluba ning kellel ei ole muud viibimisalust. Seadusest tulenevalt peab välismaalane Eestist lahkuma viibimisaluse kehtivusaja jooksul. Välismaalasele, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, tehakse lahkumisettekirjutus. Kui välismaalane ettekirjutust ei täida, pööratakse lahkumisettekirjutus sundtäitmisele (väljasaatmiskeskusesse paigutamine ja väljasaatmine).

Isikute suhtes, kes on korduvalt rikkunud Eesti seadusi või on ohuks Eesti julgeolekule ja avalikule korrale võidakse kohaldada tähtajalist (kuni 10 aastat) või alalist sissesõidukeeldu. VSS rakendamise põhiliseks probleemiks on isikud, keda ei ole võimalik ühtegi riiki välja saata või ükski riik ei ole nõus neid vastu võtma. Viimane asjaolu puudutab eeskätt endise NSV Liidu kodanikke.

Kodakondsuse seadus 

Vastu võetud 19.01.1995. aastal, jõustunud 1.04.1995. a.
Sätestab Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamisega seotud tingimused.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1042868

Kuna Eesti riiklus taastati restitutsiooni teel, taastati ka Eesti kodakondsus tuginedes restitutsiooni põhimõttele. 26. veebruaril 1992 taasjõustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1938. a. kodakondsuse seaduse (KKS). Sellega piiritleti ühemõtteliselt, et Eesti kodanikud on isikud, kes olid Eesti kodakondsuses seisuga 16. juuni 1940 (Eesti vabariigi NSV Liidu poolt okupeerimise päeval) ja nende ius sanguinis põhimõttel järeltulijad. Seega lõpetas seaduse taasjõustamine arutelu küsimuses, missugune on nõukogude okupatsiooni ajal Eestisse saabunud isikute õiguslik suhe Eesti riigiga.

1995. a. võeti vastu uus KKS, mis oli regulatsioonilt täpsem ja kaasaegsem, kuid lähtus samadest põhimõtetest ning sätestas Eesti kodakondsuse omandamise, saamise, taastamise ja kaotamisega seotud tingimused.

Euroopa Liiduga ühinemine KKS-i oluliselt mõjutanud ei ole, kuna kodakondsuspoliitika ei kuulu Euroopa Liidu pädevusse.

Rände seisukohalt on oluline rõhutada, et KKS järgi ei saa Eesti kodakondsust Eestis sündimise faktist lähtudes. Seega ei ole Eestis tekkinud ka probleemi, et välismaalased sooviksid tulla kodakondsuse saamise eesmärgil Eestisse sünnitama (nagu nt USA-s, Iirimaal, Ladina-Ameerika riikides). Samas elab väljapool Eestit teadmata arv isikuid, kes on kas sünnijärgsed Eesti kodanikud vanemate kaudu või kes on saanud Eesti kodakondsuse 1938. aasta KKS alusel abiellumise teel. Enamus neist inimestest ei ole oma Eesti kodakondsuse olemasolu teadvustanud. Tulenevalt Eesti põhiseadusest on aga neil kõigil õigus piiranguteta asuda Eestisse elama, mis kujutab endast märkimisväärset sisserändepotentsiaali. 

Euroopa Liidu kodaniku seadus

Jõustunud 01.05.2004. aastal seoses Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemisega. Tuginedes Euroopa Parlamendi ja EL nõukogu direktiivile 2004/38/EÜ, reguleerib seadus Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku ning nende perekonnaliikmete õigust vabalt liikuda, elada ning töötada liikmesriikide territooriumil.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1034665

Isikut tõendavate dokumentide seadus

Vastu võetud 15.02.1999. aastal, jõustunud 1.01.2000. a.
Kehtestab dokumendikohustuse ja reguleerib Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmist.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1042877

2000. a 1. jaanuaril jõustunud isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) eelkäija oli Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seadus. ITDS reguleerib Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmist, sätestab, missuguseid dokumente Eestis välja antakse, ning need dokumendid, mis on Eesti kodanikele ning Eestis püsivalt viibivatele (elavatele) välismaalastele kohustuslikud.

Välismaalasi puudutavalt näeb ITDS ette järgmised dokumendid:
- isikutunnistus - kohustuslik siseriiklik dokument välismaalasele, kes viibib püsivalt Eestis);
- välismaalase pass - reisidokument, mis antakse välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis ning kellel ei ole võimalik saada kodakondsusjärgse riigi reisidokumenti;
- ajutine reisidokument - antakse välismaalasele Eestist lahkumiseks ja tagasipöördumiseks, kuid mis võidakse anda ka ilma tagasipöördumisõiguseta Eestist lahkumiseks, kui isikul puudub kehtiv reisidokument;
- pagulase reisidokument - antakse välismaalasele, kellel on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 38 lõikes 1 nimetatud elamisluba;
- meresõidutunnistus - antakse Eestis elamisluba omavale välismaalasest meremehele;
- tagasipöördumise luba - võidakse anda välismaalasele, kellel ei ole kehtivat dokumenti, mille alusel Eestisse tagasi pöörduda, kuid kellel on õigus Eestisse tagasi pöörduda.

Rahvastikuregistri seadus

Vastu võetud 31.05.2000. aastal, jõustunud 1.08.2000. a, osaliselt 1.01.2001. a.

Sätestab rahvastikuregistri andmete koosseisu ja töötlemise ning registri kasutuselevõtmise, pidamise, sellele juurdepääsu ja selle üle järelevalve teostamise korra. Seaduse eesmärgiks on tagada Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa saanud välismaalase isikuandmete kogumine isiku õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimiseks, ning Eesti rahvastiku arvestuse pidamine.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1036369

Euroopa Liidu õigusaktid 

Rändealase õigusega tegeleb Euroopa Liidus justiits- ja siseküsimuste nõukogu, mille eesmärgiks on luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Teemakohaste osaliselt eesti keelde tõlgitud õigusaktidega saab tutvuda aadressil http://europa.eu.int/eur-lex/lex/et/repert/index.htm, või vahetult Euroopa Liidu Teataja (ELT) andmepangas http://eur-lex.europa.eu/JOIndex.do?ihmlang=et. Enne 1. maid 2004. a vastu võetud rännet puudutavad õigusaktid leiduvad ELT eriväljaandes http://eur-lex.europa.eu/JOEdSpecVol.do?rep=19.
 

Rahvusvaheline õigus

Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta

Harta on koostatud 1996. aasta 3. mail Strasbourgis. Eesti Vabariik on sellele alla kirjutanud 1998. aasta 4. mail ning ratifitseerinud 2000. aasta 31. mail. Sotsiaalharta koostamisel on silmas peetud Euroopa Liidu liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset arengut, keskendudes eriti õigustele ning soovitustele töö-, õppe- ja tervise kaitse osas.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=26389

1951. aasta Genfi konventsioon ja 1990. aasta Dublini konventsioon

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus on täiel määral kooskõlas käesolevate rahvusvaheliste lepetega, mis reguleerivad pagulaste ja eksiilis elavate isikute seisundit. Lepete sisuga saab tutvuda ingliskeelsetel võrgulehtedel

http://www.unhchr.ch/html/menu3/b/o_c_ref.htm, http://europa.eu.int/infonet/library/a/97c25401/en.htm

Tagasi algusesse.

________________________________

Migratsioonivõrgustiku raames koostatud poliitika- ja statistikaaruanded ning uurimused

Eesti Migratsioonifondi hallatud migratsioonivõrgustiku valdkonna võttis 1. jaanuarist 2010 üle Sisekaitseakadeemia. Alljärgnevalt on toodud ülevaade enne ülevõtmist koostatud uurimustest ja aruannest.