„Keelekümblus on tee üle takistuste või sild, mida mööda viib tee meid teise kultuuri ning toob teised meie juurde, aidates niiviisi rahvaid ja kultuure üksteisele lähendada“ (Ene Ergma, Riigikogu esimees)
Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe viisidest. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus.
 Kui 2000. aastal alustati keelekümblusega nelja kooliga, siis tänaseks on keelekümblusprogrammiga liitunud 45 lasteaeda ja 35 kooli ning programmis osaleb üle 6000 õpilase ja rohkem kui 1000 õpetajat. Esimesed 75 säravsilmset keelekümblejat lõpetasid 2007. aasta kevadel põhikooli. Neli aastat hilises keelekümbluse programmis õppimist on andnud neile eesti keeles suhtlemise ja õppimise julguse. Valdavalt jätkasid nad õppimist oma koolis oma õpetajatega.
2012. aasta kevadel lõpetas gümnaasiumi esimene lend varase keelekümblusprogrammi õpilasi ning 82 õpilasest tervelt 25 protsenti lõpetas kooli kuld- või hõbemedaliga. Need noored olid esimesed, kelle õpingud toimusid nii eesti kui vene keeles kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses.
Keelekümbluse lasteaia programmi rakendatakse Eestis alates 2003. aastast ning lasteaiast kümblemist alustanud laste arv kasvab aasta-aastalt. Keelekümblusprogrammi ohjas Haridus- ja Teadusministeeriumi toel kuni 2012. aasta lõpuni Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Alates 2013. aastast koordineeritakse keelekümblustegevusi läbi Sihtasutuse Innove.
Endine haridusminister Tõnis Lukas on tõdenud, et keelekümblusprogramm on justkui haridussüsteemi väike mudel: „Eesti keelekümblusprogramm hõlmab erinevaid sihtrühmi. See on üks programmi edu aluseid, et arendamistegevuses on õpetajate kõrval oma roll nii õpilastel kui ka haridusametnikel. Metoodikast ning materjalidest on saanud tegijate ja kasusaajatena osa nii eesti kui ka vene õppekeelega koolid. Osake sellest tööst sai hinnangu ülemaailmses PISA-uuringus, kus Eesti õpilased saavutasid väga häid tulemusi.“
Keelekümblusprogrammi koolitajad on nõutud üleriigilistel koolitustel, kus nad tutvustavad programmi põhimõtteid, metoodikat ja rahvusvahelist praktikat, mida on kogutud Kanadast, Soomest, Hispaaniast, Weilsist ja mujalt.
Kümbluslastele on väga oluline kodude toetus. 2004. aastast alustas tegevust keelekümblusprogrammi lastevanemate liit, kus kogemustega lapsevanemad pakuvad tuge uute keelekümblusprogrammiga liitunud laste vanematele ning teevad koostööd koolide ja lasteaedadega. Enda tegemisi tutvustab liit neli korda aastas oma ajalehes Roditelskaja Gazeta. |
