Programm „Keeleõppe arendamine 2007-2010”
Prindi lehekülg

Programm „Keeleõppe arendamine 2007-2010” loodi „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” rakendamiseks.

 

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga (viimane versioon) programmi kinnitamise kohta saab tutvuda siin.

 

Kolme aasta jooksul viidi ellu alljärgnevad tegevused:

 
 
 
Eesti keele kui teise keele täiendav õpe ja selle korraldus kõrgharidustaseme õppuritele
 
Eesti keelest erineva emakeelega kõrgkoolide õppurite täiendav keeleõpe on oluliseks toeks üliõpilastele koolis igapäevase õppetegevusega toimetulekuks. Tegevuse eesmärgiks püstitati eesti keelest erineva emakeelega Eesti tudengite toetamine kõrgkooliõpingute ajal eesti keele tugiõppega.
 
Tugiõppe abil suudavad tudengid õppida edukamalt eesti keeles. Tugiõpet oli võimalus saada Eesti kõrgkoolide tudengitel, kellel on eesti keelest erinev emakeel, kuid kes on Eestist pärit ja Eestis keskhariduse omandanud.
 
Õppetöö eesmärgi tulemuslikuks täitmiseks korraldati kõrgkoolides täiendava eesti keele õppe kursuste ja õppekavade väljatöötamine, õppematerjalide koostamine ja õppetöö läbiviimine. Õppetöö alguses ja lõpus kontrolliti üliõpilaste eesti keele oskuse taset, mis näitas, et üldjuhul kursuse läbinud üliõpilase keeleoskus paranes.
 
Tegevuse elluviimisperiood kestis 2008-2010, mil koolid said kahes voorus teha omapoolseid ettepanekuid täiendava keeleõppe korraldamiseks oma õppuritele. Esitati ettepanekuid nii pikemate perioodiliste erialaste või suhtluskeele kursuste läbiviimiseks kui ka lühemaajaliste kursuste, õppekäikude ja hooajakoolide algatamiseks.
 
Keeleõppe läbis ligi 600 õppurit järgmistest ülikoolidest ja kolledžitest:
Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Maaülikool, Eesti Mereakadeemia, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikooli Katariina Kolledž, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž, Mainori Kõrgkool, Arvutikolledž, Sotsiaal-Huma-
nitaarinstituut ning Majanduse ja Juhtimise Instituut Ecomen, Sisekaitseakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Lennuakadeemia. Mitmes koolis töötati kursuse jaoks välja erialakeele õppematerjale.
 
Osalejate seas läbi viidud küsitlus kinnitab, et ülikoolid vajavad jätkuvalt täiendavat eesti keele õpet. Tagasisidest nähtus, et kursuste tulemusena astutakse suur samm edasi keeleoskuses ja tudengid on õpituga igati rahule jäänud.
 
Koordinaatorid olid Ave Osman, Liilika Raudhein, Ivica Mägi
 
 
 
Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetused ja keeleõpe ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele
 
Tööjõuvahetused on suurepärane võimalus kolleegide juures keeleoskust lihvida ja erialaseid kogemusi vahetada. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed eestvedamisel viidi programmi “Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames läbi 176 tööjõuvahetust.
 
Tööjõuvahetusprogrammi eesmärk oli riigikeelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õppe toetamine eestikeelses keskkonnas elamise ja töötamise kaudu, et saavutada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalik keeleoskus.
 
Tööjõuvahetused võimaldasid tööjõuvahetuses osalejatel eesti keele oskust efektiivselt parandada tänu traditsioonilise keeleõppe ja keelepraktika ühendamisele. Keelepraktika eestikeelses keskkonnas kestis 2-4 nädalat. Lähetuspaikadeks olid Pärnu, Rakvere, Tallinn,
Tartu, Võru ja Põlva. Igale programmis osalejale määrati vastuvõtvast organisatsioonist tugiisik, kelle ülesandeks oli toetada tööjõuvahetajat eesmärkide täitmisel. Keelepraktika raames tutvuti ka eesti kultuuri ja ajalooga – külastati muuseume ja teatreid jmt.
 
Lisaks keelepraktikale toimus tööjõuvahetuse raames 60 tunni ulatuses täiendav eesti keele õpe, mis oli jagatud lähetuseelseks ja lähetusaegseks õppeks.
 
Kokku võttis tööjõuvahetusprogrammist osa 160 ebapiisava eesti keele oskusega ametnikku, haridus-, kultuuri-, meditsiini- ja turvalisuse valdkonna töötajat Harjumaalt ja Ida-Virumaalt. Kolme aasta vältel osalesid tööjõuvahetustes ka 16 eesti keelt emakeelena rääkijat, kes pakkusid Sillamäel, Kohtla- Järvel, Jõhvis ja Narvas eesti keelt omandavatele kolleegidele tuge keeleõpingutes ja võimalust eesti keeles suhelda.
 
Tööjõuvahetused toimusid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel ja Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames.
 
Tööjõuvahetusi viisid läbi AS Erahariduskeskus, AS TEA Keeleõpetus ja Sola Integra OÜ koostöös Raeküla Vanakooli Keskusega.
 
Koordinaator oli Tea Kotkas
 
 
 
Avaliku sektori töötajate keeleõpe
 
Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute keeleõpe on Eestis vajalik igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks.
 
2009. aastal korraldas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ühiskonna turvalisuse, avaliku korra, avaliku halduse, hariduse ja tervishoiu asutustele kaks ettepanekute vooru, kuhu asutused said esitada ettepanekuid eesti keele õppe korraldamiseks oma ebapiisava eesti keele oskusega töötajatele.
 
2010. aastal korraldas sihtasutus koostöös asutustega heakskiidu saanud ettepanekute baasil nende töötajatele eesti keele kursuste elluviimise.
 
Sihtasutus kogus ettepanekuid Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ tegevuse ”Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetused ja keeleõpe ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele” raames. Selle eesmärk oli pakkuda riigikeelest erineva emakeele ja ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele võimalust omandada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel riigikeele oskus. ´
 
Tegevus oli suunatud õpetajatele, politseiametnikele, meditsiinitöötajatele, vanglaametnikele, raamatukogutöötajatele, aga ka teistele avaliku sektori töötajatele.
 
Ettepanekutevoorud, mille raames valiti välja 57 koolituse saanud asutust, olid väga populaarsed. Kokku laekus ettepanekuid 186 asutuselt üle Eesti. 57-st heakskiidetud ettepanekust olid ligi 2/3 ehk 38 Ida-Virumaalt, 16 ettepanekut olid Harjumaalt ja kolm mujalt Eestist – Valgast, Pärnust ning Võrust.
 
Ettepanekutel põhinev keeleõppe programm tähendab, et keeleõpe on asutusekeskne, arvestab paremini asutuse valdkonna spetsiifikat ja on seega ka efektiivsem.
 
Programmis osalesid Kohtla-Nõmme Lastekodu, Kohtla-Järve linna lasteaed Punamütsike, Kohtla-Järve Kunstide Kool, Koolieelne Lasteasutus Potsataja, Kohtla-Järve linna lasteaed Rukkilill, Koolieelne Lasteasutus Kuldkalake, Ahtme Kunstide Kool, Kohtla-Järve linna lasteaed Tareke, Tallinna Keskraamatukogu, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Kadaka Lasteaed, Mustamäe Laste Loomingu Maja, Tallinna Kanutiaia Noortemaja, Tallinna Kopli Noortemaja, Maardu Gümnaasium, SA Narva-Jõesuuu Hooldekodu, Valga Vene Gümnaasium, Võru Vene Põhikool, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, Tallinna Lindakivi Lasteaed, Tallinna Vindi Lasteaed, Narva Noorte Meremeeste Klubi, Narva Laste Varjupaik, Koolieelne Lasteasutus Kaseke, Kohtla-Järve linna lasteaed Kakuke, Narva Laste Loomemaja, Iru Hooldekodu, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ahtme Kool, Pärnu Lasteaed Kelluke, Kohtla-Järve linna koolieelsete lasteasutuste juhatajad ja juhataja asetäitjad, Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur, Koolieelne Lasteasutus Käoke, Narva Muuseum, Narva Keskraamatukogu, Kohtla-Järve linna spordiasutused, SA Ida-Viru Keskhaigla, Narva Kreenholmi Muusikakool, Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu, Sillamäe Astangu Kool, Narva Soldino Gümnaasium, Sillamäe Huvi- ja Noortekeskus Ulei, SA Kiviõli Tervisekeskus, Maksu- ja Tolliamet, Kohtla-Järve linna lasteaed Muinasjutt, SA Vene Teater, Ämari Põhikool, Sillamäe Linna Keskraamatukogu, Sillamäe lasteaed Rukkilill, Kiviõli Vene Gümnaasium, SA Narva Haigla, Koolieelne Lasteasutus Kirsike, Narva Koorikool, Maardu Lasteaed Rõõm, Tallinna Muhu Lasteaed ja Kohtla-Järve Ühisgümnaasium.
 
Keeleõpet viisid läbi Algus OÜ, Atlasnet OÜ, MTÜ Viru Koolituskeskus, Eterna Consulting OÜ, Felola MTÜ, Folkuniversitetet Estonia MTÜ, Immersion Language School OÜ, Katsal OÜ, KEA Valga Õppekeskus MTÜ, Keelepisik OÜ, Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ, Multicom OÜ, Merike Reiljan Keelemees OÜ, Sugesto OÜ, Selts Raeküla MTÜ, Sinu Koolituspartner OÜ, TEA Keeleõpetus AS, Tugikeskus Arktur MTÜ, Vestleja OÜ, Võrumaa Kutsehariduskeskus, EELK Viru Praostkonna Ontika Koolituskeskus MTÜ.
 
Programmi sihttase 1000 osalejat saavutati kiiresti ning kokkuvõttes osales keeleõppes ligi 1300 avaliku sektori töötajat. Sihtrühma seas läbiviidud küsitluse tagasiside näol on saadud kinnitus nii tasuta keeleõppe kui ka erialase keeleõppe jätkuva vajaduse kohta töökohas. Oluliseks ja vajalikuks keeleõppe osaks hindasid osalejad keelepraktikat, mille raames tutvuti Eesti maa, rahva ja kultuuriga ning loodi uusi tööalaseid kontakte.
 
Taolise õppe raames on tagatud õppurite suurem osalus ja pühendumus, sest ettepanekud on tehtud enamasti asutuse töötajate endi initsiatiivil ja kursused toimuvad valdavalt asutuste oma ruumides.
 
Keeleõppes osalevate inimeste pühendumist ja motivatsiooni näitab seegi, et enamik kursustel osalejaid on võtnud endale eesmärgiks eesti keele tasemeeksami sooritamise kas A2, B1, B2 või C1 tasemele.
 
Koordinaatorid olid Tea Kotkas, Keit Fomotškin, Jana Tondi
 
 
 
Kutseeksamiks ettevalmistus ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele
 
Tegevuse eesmärgiks oli valmistada täiskasvanuid ette eestikeelse I taseme kutseeksami sooritamiseks koka, kelneri, müüja, juuksuri ja kosmeetiku erialadel. Välja valiti just need teeninduserialad, millel töötades on otsene kontakt kliendiga ning keeleoskus seega hädavajalik. Samuti toimuvad nimetatud erialadel ainult eestikeelsed kutseeksamid.
 
Tegevuse raames koostati kolm erialase eesti keele õppekomplekti: üks koka ja kelneri, teine juuksuri ja kosmeetiku ning kolmas müüja erialal. Igasse õppekomplekti kuulub õpiköövihikuna koostatud õppematerjal, mis sisaldab rohkesti ülesandeid keele kõigi osaoskuste arendamiseks.
 
Materjali juurde kuulub ka kuulamistekstidega CD ning kolmest osast koosnev sõnaloend: eesti-vene tähestikuline sõnaloend, vene-eesti tähestikuline sõnaloend ja temaatiline sõnaloend.
 
Komplekti koostanud Mare Kitsniku sõnul on tegu õppevahendiga, milles õppurile vajalik keel ja aine on ühendatud tänapäevase õppemetoodikaga ning õppematerjale aktiivselt kasutades peaks õpilaste erialane keeleoskus oluliselt edenema.
 
2009. aasta septembris toimusid erialase eesti keele koolitused antud erialadel õppivatele ja töötavatele täiskasvanutele eesmärgiga parandada nende erialase eesti keele oskust ning seeläbi valmistada neid ette eestikeelse I taseme kutseeksami sooritamiseks ja eesti keele B1-taseme saavutamiseks. Kursused viis läbi OÜ Sugesto Tallinnas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Narvas.
 
Koolituste maht oli 120 akadeemilist tundi, osales kokku 340 ning edukalt lõpetas 259 sihtrühma liiget. Nõudlus erialase eesti keele koolituste järele oli suurim Tallinnas, kus tahtjaid oli rohkem kui kohti jätkus. Narvas seevastu oli aga mõnedel erialadel raskusi gruppide omplekteerimisega.
 
Koolitustel osalenute tagasiside näitab, et osalejad teadvustasid keeleoskuse vajadust oma õpingutes ja töös ning koolituse tulemusena suurenesid nende keelelised ja erialased teadmised ning oskus ja julgus keelesituatsioonides käituda. Samuti hindasid osalejad koostatud õppekomplektid huvitavateks ja praktilisteks, kuid keeleliselt pigem keerulisteks ning läbitöötamiseks pikemaajalist koolitust nõudvateks.
 
Läbiviidud koolituste raames katsetati koostatud erialase eesti keele õppekomplekte, autor viis sisse täiendused ja parandused ning 2010. aasta septembris ilmus kordustrükk. Täiendatud õppekomplektid said endale kõik kutseõppeasutused, kus antud erialasid õpetatakse, erialaliidud, raamatukogud jm seotud asutused.
 
Oktoobris 2010 toimusid keele- ja erialaõpetajatele õppematerjalide infopäevad Tartus, Narvas ja Tallinnas, kus autor Mare Kitsnik tutvustas valminud õppekomplekte ning andis ülevaate erialakeele õppematerjalide koostamise, kasutamise ja levitamise võimalustest. Infopäevadel osalejate positiivne tagasiside näitas, et materjalid võeti hästi vastu ning need leiavad kasutust lisaks keeletundidele ka erialatundides, seda ka eesti emakeelega gruppide puhul.
 
Puudusena ilmnes aga tõsiasi, et materjalid on koostatud küll õpik-töövihikuna, kuid tingituna sellest, et materjalid õpilastele laenutatakse, nendesse sisse kirjutada ei tohi. Seega avaldati tungivat soovi võimaluse järele need endale osta. Samuti avaldati lootust, et analoogsed erialakeele materjalid luuakse tulevikus ka teistele erialadele.
 
Koordinaator oli Merlin Mägi
 
 
 
Eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite eesti keele täiendava õppe korraldamine
 
Sihtasutus kogus kõigilt kutseõppeasutustelt viiel korral ettepanekuid täiendava eesti keele õppe korraldamiseks oma kooli eesti keelest erineva emakeelega õppuritele.
 
Ettepanekuid koguti tegevusteks, mis lisaks riikliku koolitustellimuse raames rahastatud õppele aitaksid õppuritel omandada õppimiseks ning ametialaseks tegevuseks vajalikku eesti keele oskust. Seetõttu olid eelistatud just keele- ja erialaõpet integreerivad programmid, sealhulgas praktikaprogrammid eestikeelses töökeskkonnas.
Viie vooru tulemusena korraldas sihtasutus koostöös kutseõppeasutustega täiendavaid eesti keele tunde, ettevalmistuskursusi, vahetusprogrammi ja täiendavat praktikaprogrammi, välja sai antud ka täiendavaid õppematerjale. Tegevuse raames töötati välja ka keeleõpet toetav kutseõppurite keelelis-kultuurilise vahetusprogrammi mudel, mida koolid said rakendada koostöös sihtasutusega ning edaspidi võivad ka iseseisvalt rakendada.
 
Kokku tehti 29 ettepanekut, neid esitati rohkem, kuid kõik ei läbinud hindamisvooru ja osad jäid koolide soovil teostamata. Täiendavat keeleõpet korraldas 17 erinevat kutseõppeasutust, 24 koolidepoolset koordinaatorit, 52 õpetajat ja osales üle 500 kutseõppuri, mis ületas esialgselt
planeeritu.
 
Tegevuse raames telliti vajadusuuring ”Eestikeelse õppe laiendamine vene õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutustes”. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade eesti keele õppe olukorrast venekeelsete õpperühmadega kutseõppeasutustes.
 
Täpsemalt:
  • Milline on koolijuhtide suhtumine keeleõppesse?
  • Millised on õpetajate hoiakud ja keeleoskus?
  • Mis motiveerib eesti keelest erineva emakeelega kutseõppureid eesti keelt õppima?
  • Kuidas on „eurorahad“ kutseharidust ja keeleõpet edendanud?
  • Millist abi on koolidel vaja, et kutseõppur tööturul edukas oleks?
  • Mis on uut ja mis on muutunud? Võrdlused eelmise (2004. a) uuringuga.
 
Uuringu tulemustega saab tutvuda aadressil http://www.meis.ee/uuringud-kutseope.
 
Tegevuse raames tõlgiti ka Euroopa Komisjoni uuringu “Mitmekeelsuse panus loovusesse” (The Contribution of Multilingualism to Creativity) kokkuvõte “Keeleoskus pakub lisaväärtust - kakskeelsetel on konkurentsieelis”, mis on samuti saadaval aadressil http://www.meis.ee/uuringud. Selles on täpsemalt välja toodud, millist lisaväärtust pakub erinevate keelte õppimine ning millist kasulikku mõju avaldab mitmekeelsus inimese ajutegevusele ja võimekusele. Uuringu kaasautoriteks on mitmed teadlased, kes on tegevad ka
LAK-õppe valdkonnas, sh Peeter Mehisto ja David Marsh.
 
Tegevuse raames anti kordustrükina välja ja saadeti koolidele tasuta järgmised täiendavad õppematerjalid:
 
  • Käsiraamat „Lõimitud aine- ja keeleõpe“, autorid: Peeter Mehisto, David Marsh jt
  • Metoodika käsiraamat „Kuidas õpetada erialakeelt“, autorid: Kristi Saarso, Elle Sõrmus
  • „Erialaõppe ja keeleõppe lõimimisest“, autorid: Tiina Kikerpill, Elle Sõrmus
  • „Об интегрировании обучения языку и специальности“, autorid: Tiina Kikerpill, Elle Sõrmus
 
Koordinaator oli Edydt Johanson
 
 
 
Eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolitus
 
Pikema täienduskoolituskursuse korraldamise vajaduse eesti keele kui teise keele õpetajatele tingis eelkõige Euroopa keeleõppe raamdokumendist tulenevad muutused keele õpetamises, õppimises ja hindamises. Täienduskoolituskursuse lõpetas 201 üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse eesti keele kui teise keele õpetajat.
 
Täienduskoolituskava ekspertide rolli võtsid enda kanda Piret Kärtner, Ulvi Müürsepp, Hiie Asser ja Ene Peterson. Koolituskursus oli praktilise suunitlusega, vähe oli loenguid, palju aga töötamist rühmades, paarides.
 
Iseseisva tööna koolitusmoodulite vahepealsel ajal oli õppurite ülesanne koolitusel käsitletud ja harjutatud metoodilisi võtteid igapäevases koolitöös kasutada ja hiljem kolleegidega oma kogemusi jagada.
 
Täienduskoolituskursusel käsitletud teemad olid Euroopa keeleõppe raamdokument ja sellest tulenevate muutused, keeleoskuse hindamise põhimõtted, keeleoskuse taseme määramine; õppeeesmärkide püstitamine; keelelise arengu hindamisvõimalused; aktiivõppe ja kommunikatiivse keeleõppe võtted ja tegevused; keeleõppe materjali valik ja kohandamine; keele ja aine lõimitud õppe võimalused; eesti keele õpetaja roll ja tugi aineõpetajale eestikeelse aine(eriala)õppe rakendamisel; õpilaste aktiviseerimise/motiveerimise võimalused ja võtted.
 
Õpetajatel oli võimalus tutvuda parimate praktikatega Tartu Annelinna Gümnaasiumis, vaadeldes huvipakkuvas kooliastmes ja aines kolleegide tunde ning osaleda seejärel seminaril.
 
Aine ja keele lõimitud õppe praktilise näitena leidis üks tund koolitusest aset Hellenurme vesiveskis, kus õppurid olid osalised eesti ajaloo ja eesti keele (ainekeele) lõimitud õppes. Ühe õppematerjalina kasutasime ka Peeter Simmi filmi „Georg “ (Marko Matverega peaosas) ja õppijad arutlesid film kasutamisvõimaluste üle keelematerjalina (ülesande tüübid, loovtööd) ja kuidas õpetada koos eesti kultuurilugu ja eesti keelt.
 
Et arvestada senisest enam keeleõppijatega, kes eelistavad kinesteetilist õpistiili, toimus üks õppus, kus õppurid õppisid keelt tantsides. Koos kommentaaridega vaatasime filmi, kuidas õpitakse ja õpetatakse Ameerika Ühendriikides inglise keelt immigrantidele.
 
Kõik õppurite iseseisvad tööd sisaldasid olulise osana enesereflektsiooni õppijana või õpetajana.
Koolituskursuse lõpuks koostasid õppurid õpimapi, mis lisaks koolitusmaterjalidele ja iseseisvatele praktilistele töödele koolitusmoodulite vahepealsel ajal töös õppijatega sisaldas ka ühe pikema iseseisva töö.
 
Õppijatel oli võimalus pikemaks iseseisvaks tööks kas kirjutada essee eesti keele õppimise ja õpetamise teemal (vähemalt kolm A4 formaadis lehekülge ja essee kompositsiooni ja stiilinõudeid järgides); koostada referaat keeleõppe metoodika teemal viidetega vähemalt kolmele autorile; koostada kolme kolleegi tundide vaatluse järel analüüs ja ettepanekud õppe-eesmärgistamise ja õpitulemuste saavutamise aspektist, salvestada oma eesti keele kui teise keele tund demonstreerides aktiivõppe võtteid või koostada aktiivõppemeetodite rakendamiseks viiest töölehest koosnev terviklik õppekomplekt eesti keele kui teise keele tunnis kasutamiseks.
 
Koolituskursuse viimasel neljandal moodulil esitlesid õppurid kolleegidele oma pikemaid iseseisvaid töid. Nii jagasid õpetajad hulgaliselt kogemusi loodud töölehtede komplektide kasutamisest oma tundides, kaks õpetajat esitlesid kahte salvestatud keeletundi, kuulati üht pikemat referaadiettekannet muutustest eesti keelenormis viimase kümne aasta jooksu ajakirjas „Keel ja kirjandus“ ilmunud artiklite põhjal; vähese töökogemusega noored õpetajad olid külastanud oma kolleegide tunde ja analüüsisid oma pikemas iseseisvas töös kolleegide tunde eesmärgistamise ja õpitulemuste saavutamise aspektist.
 
Koolitusel osalejad hindasid kõige enam koolituse praktilist väärtust õpetaja igapäevasele tööle: enim pakkusid huvi õpilaste aktiviseerimise ja motiveerimise võtted. Ida-Virumaal töötavad õpetajad hindasid enam keelekeskkonna loomise võtteid tunnis ja enamik õppureid leidis, et keelekeskkonna ja tingimuste loomine keeleõppeks on keeleõpetaja olulisem ülesanne ning tekstide lugemine õpikust ja harjutuste täitmine on vaid üks paljudest tööviisidest.
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed poolt korraldasid eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolituskursust Ulvi Müürsepp, Natalia Reppo, Made Pandis, Maarja Mänd.
 
Tunnustame ja täname koolitajaid Leelo Kingisepp, Leili Sägi, Diana Joassoone, Natali Happonen, Mare Kitsnik, Piret Kärtner, Marika Teral, Sirje Rammo, Hiie Asser, Anne Kaskman, Julia Trubatšova, Jelena Bitova, Maire Küppar, Jana Jõgeva, Kalvi Värton, Meeme Liivak, Maie Soll, Tõnu Tender, Irene Artma, Malle Saks, Mari-Mall Feldschmidt, Ene Kulasalu, Anneli Loodus.
 
Koordinaatorid olid Ulvi Müürsepp, Natalia Reppo, Made Pandis, Maarja Mänd
 
 
 
Täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste keele- ja erialaõppe koolitajate täienduskoolitused
 
Tegevuse raames kestsid ligi aasta keele- ja aineõppe lõimimist ehk LAK-õpet ning multikultuurilisust käsitlevad kursused, mis olid suunatud täiskasvanute vabahariduslike koolitusasutuste keele- ja erialaõppe koolitajatele. Ühe või teise kursuse tunnistuse said ühtekokku 94 eesti keele kui teise keele ja erialaaine koolitajat üle Eesti.
 
Lõimitud keele- ja aineõppe kursus LAK-õpet käsitleva kursuse eesmärgiks oli tutvuda selle õppevormi võimaluste, põhimõtete, viiside ja meetoditega. Samuti tutvuti kursuse jooksul põhjalikumalt keeleoskuse tasemete ja nende määramisega. Kursuse tulemusena valmisid vastavalt erialadele näidisõppekavad, mis võtsid arvesse õppurite keeletaset ning eriala- ja keeleõppe eesmärke.
 
Kursuse korraldaja Sola Integra OÜ esindajate sõnul oli suurima väljakutse asjaolu, et varasemalt puudus LAK-õppe rakendamise praktika vabahariduslikus täiskasvanukoolituses. Sellegipoolest täitis kursus oma eesmärgid, kuna osalejatele said selgemaks nii LAK-õppe rakendamise võimalikud piirid täiskasvanukoolituses, kui ka see, et mitmeid selle õppevormi elemente saab kasutada isegi siis, kui kogu metoodika kasutuselevõtmine ei ole praktilises mõttes võimalik.
 
Kursuse kogumaht oli 280 tundi ning selle lõpetasid edukalt 15 keele- ja 15 erialaõppe koolitajat.
Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste õpetamise kursus. Selle kursuse eesmärgiks oli saada teadmisi ja oskusi erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste õpetamisest. Osalejad said ülevaate kultuuridevahelisest kommunikatsioonist ning omandasid oskusi kultuuridevahelise suhtluse parendamiseks ja arendamiseks.
 
Samuti tutvuti keeleteaduse põhimõistete ja põhimõtetega ning õpiti määrama oma keeleoskuse taset. Lisaks teooriale omandati teadmisi ka praktiliste harjutustega. Iseseisva tööna valmisid kahepäevased multikultuurilisuse koolituskavad. Kursuse korraldaja MTÜ Kodanikukoolitus sõnul oli mitmekultuurilisuse mõistmise ja arvestamise peamiseks märksõnaks „tolerantsus“.
Lisaks omandatud oskustele ja innovaatilistele võtetele tekkis kursuse käigus itmekultuurilisuse temaatika huviliste seas kontaktide võrgustik, mis pani aluse ka edaspidiseks koostööks. Kursuse kogumaht oli 120 tundi ning selle läbisid edukalt 64 keele-, eriala- ja huvialaõppe koolitajat.
 
Koordinaatorid olid Riina Ring ja Edydt Johanson
 
 
 
Vene õppekeelega haridusasutuste juhtide ja pedagoogide eesti keele õpe
 
Keeleõppe korraldamine haridustöötajatele oli tingitud vajadusest luua eesti keele õppe võimalusi vene õppekeelega haridusasutuste pedagoogidele. Keeleõpet korraldasime kahes vormis: eesti keele kursustena ja mentori toetatud individuaalse keeleõppena. Eesti keelt õppis keelekursustel 160 pedagoogi.
 
Õpperühmadesse koondati pedagoogid vastavalt riiklike õppekavade ainevaldkondadele. Nii õppisid eraldi rühmadena erialast ja ainealast eesti keelt sotsiaalainete õpetajad, loodusainete õpetajad, kunstiainete ja kehalise kasvatuse õpetajad. Õpperühmade moodustamisel arvestati õppurite keeleoskuse taset.
 
Keeleõpe toimus intensiivkursustena Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel. Eesti keele kursusi viis läbi OÜ Sugesto.
 
Mentori toetatud individuaalne keeleõpe oli suunatud venekeelses koolis juba eesti keeles õpetavatele või lähitulevikus õpetama hakkavatele õpetajatele. Individuaalselt õppis eesti keelt 50 õpetajat venekeelsetest gümnaasiumidest, õppesse oli kaasatud 38 mentorit. Mentor oli vene õppekeelega koolis eesti keeles õpetava õpetaja isiklik koostööpartner. Tema ülesandeks oli õpetaja (mentii) eesti keele oskuse süvendatud arengu toetamine. Mentor juhendas mentori ja mentii koostöös välja töötatud mentii vajadustest lähtuva koostöö kava alusel eesti keele õppimist.
 
Keeleõppekava sisaldas individuaalseid tegevusi ning mentori ja mentii koostegevusi. Mentori ülesanne oli anda mentiile regulaarset tagasisidet, uurida ja analüüsida koos mentiiga eesti keele kasutamisega seotud läviprobleeme ning leida koos mentiiga ühiseid lahendusi.
 
Mentor aitas vabaneda hirmust eesti keeles suhtlemise ees, õpetamise ees ja aitas tõsta õpetaja
eneseusaldust. Mentori toetatud individuaalse keeleõppe toimimise üldine põhimõte: sotsiaalne õppimine, väärtustav/avastav lähenemine. Individuaalne keeleõpe võimaldas õpetajatel parandada oma eesti keele oskust, arvestades maksimaalselt nende ajaressursse, individuaalseid huvisid ja keelelisi vajadusi.
 
Mentor ja mentii kajastasid oma tegevusi, mentii saavutusi ja arenguvajadusi mentorpäevikus.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele Meie Inimesed olid head koostööpartnerid Briti Nõukogu, kes võttis enda kanda mentorite väljaõppe, ja Avatud Eesti Fond, kes võttis enda hooleks mentiide ja mentorite valiku ja viimaste konsulteerimise ja võrgustikutöö toetamise.
Keeleõppe põhimõtete koolituse mentoritele korraldas OÜ PerCapita. Mentorite ja mentiide ühine võrgustik toimis keeleõppe foorumite ja ühiste koolitustena, mida korraldas OÜ Inscape Koolitus.
 
Suurim tänu kuulub PhD Dagmar Kutsarile Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudist, kes oli mentori toetatud individuaalse keeleõppe projekti ekspert ja kontseptsiooni autor. Tänu koostöö ja kaastöö eest kuulub ka projekti ekspertkogule: Maie Sollile ja Tatjana Kiilole Haridus- ja Teadusministeeriumist, Jelena Katsubale Avatud Eesti Fondist, Maia Lõssenkole ja Kadri Talvojale Briti Nõukogust, Ulvi Müürsepale Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusest Meie Inimesed.
 
Koordinaatorid olid Zoja Tint ja Natalia Reppo
 
 
 
Õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistus tööks eesti keelest erineva emakeelega lastega
 
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel korraldas Tartu Ülikool tänastele ja tulevastele õpetajatele kaks erikursust: „Õppekeele oskuse arendamine ainetunnis“ ja „Kultuuridevahelised erinevused: vene kultuuritaustaga õpilased“.
 
Kursuste eesmärk oli tõsta õpetajate võimekust eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamisel. Väljatöötatud erikursusi saavad õpetajakoolitusi korraldavad kõrgkoolid edaspidi kasutada valikainekursustena.
 
2009. aastal toimunud kursus „Õppekeele oskuse arendamine ainetunnis“ keskendus lõimitud aine- ja keeleõppe eripäradele ning aine ja keele õpetamise lõimimise võimalustele venekeelsetes koolides. Koolitusest võttis osa 20 Ida-Virumaa gümnaasiumide õpetajat ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži magistriõppe tudengit.
 
2010. aastal toimunud kursus „Kultuuridevahelised erinevused: vene kultuuritaustaga õpilased“ oli suunatud 20 aineõpetajale ja pedagoogikatudengile, kes juba töötavad või plaanivad tulevikus töötada vene õppekeelega koolis, kuid kelle emakeel ei ole vene keel või kes ei ole õppinud vene õppekeelega koolis. Kursuse eesmärgiks oli suunata osalejaid mõistma õpilase käitumist mõjutavaid rahvusest tulenevaid norme ja väärtusi ning analüüsima neid hariduse kontekstis.
 
Mõlemad kursused täitsid oma eesmärgi. Seda kinnitab ka osalejate ja kooli positiivne tagasiside toimunud kursustele ning jätkuva vajaduse kinnitamine. Osalejate ja koolitajate arvates oli kursuste suur lisaväärtus õppimine teineteise kogemustest – õppijad jagasid üksteisega oma õpetamiskogemusi ja -teadmisi. Eriti suureks lisaväärtuseks oli see alles õpetajaks pürgivatele tudengitele.
 
Toimunud kursused koosnesid koolituspäevadest, iseseisvast tööst ja tunnivaatlustest. Mõlema kursuse raames koostasid õppejõud mahukad õppematerjalid, mis toetasid õppijaid teemas orienteerumisel ning samas aitasid saavutada kursusele seatud eesmärke
 
Koordinaatorid olid Ave Osman, Liilika Raudhein ja Ivica Mägi
 
 
 
Eesti keelest erineva õppekeelega kutseõpperühmade õpetajate, koolijuhtide täienduskoolitus
 
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmis “Keeleõppe arendamine 2007-2010” tegevuse „Eesti keelest erineva õppekeelega kutseõpperühmade õpetajate, koolijuhtide täienduskoolitus“ raames koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on läbi viidud alljärgnevad tegevused:
 
Pedagoogide täienduskoolitus eestikeelse õppe arendamiseks muukeelsetes kutseõppeasutustes
 
Täienduskoolituse eesmärk oli arendada kutseõppeasutuste kutse- ja üldainete õpetajate eesti keele ning aine- ja keeleõppe lõimimise oskust, rikastades nende teadmisi keeleoskuse arenemisest ja õpetamisest mitmekultuurilises õpperühmas, ning valmistada õpetajad ette stažeerimiseks teises kutseõppeasutuses muu õppekeelega õpperühmas.
 
Täienduskoolitused toimusid ajavahemikul 28.02.2009-03.06.2010 mahus 4AP (160 t). Täienduskoolituse läbis 162 õpetajat, kellest 33 on eestikeelse õppega kutsekoolide
või eesti õppekeelega kutseõpperühmade õpetajad. Täienduskoolituse korraldas sihtasutuse lepingupart-ner BDA Consulting OÜ. 
 
Õpetajate stažeerimine ”Teises koolis, teises keeles”
 
Stažeerimisel osalesid „Pedagoogide täienduskoolitus eestikeelse õppe arendamiseks muukeelsetes kutseõppeasutustes” IV mooduli läbinud kutseõppeasutuste õpetajad.
Stažeerimine kestis 12 või 24 päeva tingimusega, et õpetaja palk ja töökoht säilivad. Sihtasutus sõlmis koolidega (saatev ja vastuvõttev kool) kolmepoolsed koostöölepingud, milles fikseeriti stažeerimise tingimused, sh toetussumma piir transpordi, kultuuriprogrammi, majutuse ja toitlustuse osas, samuti poolte kohustused ja vastutused stažeerimisprotsessis. Vastuvõtvas koolis abistas stažeerima tulnud õpetajat tugiisik, kellega tihedas koostöös protsess läbiti.
 
Kokku osales stažeerimisel 74 pedagoogi 16 kutseõppeasutusest. Neist oli stažeerijaid 41, sh 7 eesti keele emakeelega õpetajat muukeelses õppekeskkonnas, ja tugiisikuid 33. Stažeerimist korraldasid sihtasutuse lepingupartnerid Tiiu Orgvee ja Linda Kõresaar.
 
Koolijuhtide täienduskoolitus eestikeelse õppe arendamiseks muukeelsetes kutseõpperühmades
 
Eesmärgiga anda teadmisi kakskeelse hariduse korraldusest ja põhimõtetest, e-õppest, arendada eesti keele ning aine- ja keeleõppe lõimimise oskust mitmekeelses õpi- ja elukeskkonnas korraldati täienduskoolitus kutseõppeasutuste juhtidele. Koolituse raames toimusid õppekäigud Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Räpina Aianduskooli ning õppereis Soome Vabariiki. 2 AP (80 t) mahus koolituse läbis 53 koolijuhti. Täienduskoolituse viis läbi sihtasutuse lepingupartner BDA Consulting OÜ.
 
Kutseõppeasutuste juhtide nõustajate koolitus mitmekultuurilise õppesüsteemi loomiseks
Koolitus mahus 6 EAP (156t) toimus ajavahemikul 01.03.10-08.06.10. Eesmärgiks oli koolitada 20 valdkonda tundvat inimest nõustajaks, kel oleks oskusi ja teadmisi edaspidi toetada kutseõppeasutuste juhtkondi mitmekultuurilise keskkonna loomiseks koolis ning kes paneksid aluse kutseharidusvaldkonna nõustamissüsteemi loomisele Eestis. Koolitusel käsitleti järgmisi teemasid: nõustamine mitmekultuurilises õppe- ja elukeskkonnas, sh kultuuridevahelises suhtlemises, mitmekultuurilise õppe korraldus ja selle põhimõtted ning seadusandlikud alused, nõustamine.
 
Koolituse raames toimusid õppekäigud Tapa Vene Gümnaasiumi ja Sisekaitseakadeemiasse. Õppereisi Viini juhtis ja modereeris ekspert Peeter Mehisto. Koolitusel osales 20 nõustajat, neist 18 läbis koolituse täismahus. Koolituse viis läbi sihtasutuse lepingupartner BDA Consulting OÜ.
 
Lõimitud aine- ja keeleõppe alane koolitus kutseõppeasutuste üldoskuste ainete ja eesti keele
õpetajatele
 
Koolituse eesmärgiks oli muu õppekeelega õpperühmadega kutseõppeasutuste üldoskuste mooduli ainete ning eesti keele õpetajate teadmiste ja oskuste lisandumine ning süvendamine. Koolitusel tutvustati LAK-õppe metoodikat, selle tausta, mõjusid, seda, kuidas aidata õpetajatel toime tulla levinumate probleemidega.
 
Koolitusel anti täiendavaid metoodikaalaseid teadmisi ning oskusi (eelkõige meeskonnatöös ja
koostöös), mis on vajalikud LAK-õppe edukaks kasutamiseks.Koolituse sisu koostati välisekspert-koolitaja David Marshi pakutud teemadest lähtuvalt. Koolitusel mahus 3 EAP (78 t) osales lisaks üldoskuste ja eesti keele õpetajatele kutsekoolide üldainete õpetajaid. Kokku 55
pedagoogi. Koolituse viis läbi sihtasutuse lepingupartner Tartu Ülikooli Narva Kolledž.
 
Õppevara võrgulehe kutsekeel.ee arendamine 
 
Võrgulehe kutsekeel.ee peamine eesmärk on koondada erialakeele (kutse ja keele) õppematerjale. Samuti saavad õpetajad (nii eesti keele kui erialaõpetajad) võrgulehe kaudu oma tööd rikastada, mitmekesistada, vahendada uudiseid õppe- ja metoodiliste materjalide kohta.
 
Oluline on võimalus läbi võrgulehe edendada kutseõppeasutustevahelist erialakeele õppematerjalide võrgustiku teket ja toimimist. Euroopa Sotsiaalfondist toetatud projektis “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides” valminud e-õppematerjalide edasiseks “eluks” loodud võrguleht hoiab praegu koos seniseid õppematerjale ja on õpetajate hulgas üpris populaarne – aprillis-mais 2009 sihtasutuse tellimusel läbi viidud vajadusuuringu järgi kasutab oma tundides e-õppematerjale kutsekeel.ee vahendusel 65% eesti keele õpetajatest.
 
Samast uuringust selgub ka vajadus e-õppe ja e-õppematerjalide järele nii õpetajate kui ka õpilaste seas. Kutsekeel.ee tehnilise (sh visuaalse) külje eest on hoolitsenud sihtasutuse lepingupartner OÜ HansaNet.
 
Koordinaatorid olid Maria Ratassepp, Kristina Johannes ja Marje Reimund
 
 
 
Mitteformaalses keskkonnas eesti keele õppe ja koostöö alaste tegevuste toetamine 14- kuni 19-aastastele noortele
 
Tegevuse eesmärk oli eesti keelest erineva emakeelega õppurite eesti keele omandamise toetamine ühistegevuste kaudu eesti emakeelega noortega mitteformaalses keskkonnas.
 
Tegevuse raames korraldati ühistegevusi noortele demokraatia, osaluse ja kodanikuksolemise teemal. Kümne konverentsi käigus oli noortel võimalus kasutada eesti keelt, arutledes nende jaoks olulistel teemadel. Konverentsid kandsid kutsuvaid nimetusi, mis andsid viiteid ka sisule – „Kas oled valmis?“, „Samm lähemale“, „Kaks sammu lähemale“, „Käru küla juhtum“, „Keel on muusika“, „Geenius minus eneses“, „Meelte keel“, „Minu kodanikulugu“ ja „Kõnele tunnete keeles“.
 
Koostöös Briti Nõukoguga viidi läbi Tulevikulinna mäng 11 linnas või vallas. 2008. aastal Narvas ja Pärnus, 2009. aastal Tallinnas Lasnamäel ja Koplis, Haljalas, Keilas ja Türil, 2010. aastal Tapa, Kõue ja Leisi valdades ning Kuressaares.
 
Tulevikulinna mäng on kaks päeva kestev tegevus, milles osalevad sama asula noored ning ametnikud. Võistkondades arutatakse omavalitsuse seisu ja väljakutseid, leitakse võimalikke
lahendusi asulas elu paremaks muutmiseks. Võistkondades valitakse üks idee, mille teostatavust, elanikele vastuvõetavust jm omadusi mängu käigus kontrollitakse. Mängud on olnud lisaks keele õppimisele väga tõhusad sidemete loomisel eestikeelse ja venekeelse kogukonna vahel. Nii on tegevus toetanud üldist lõimumisprotsessi kohtadel.
 
Tegevuse raames anti kordustrükina välja Eesti Noorteühenduste Liidu poolt koostatud raamat „Osale. Ütle, kui mõtled!“. Raamat tõlgiti ja kirjastati ka venekeelsena, et võimaldada noortel kasutada paralleelselt eestikeelset ja venekeelset materjali. Kogumikku jagati noortekonverentsidel ja mängudel, samuti teistel noortekohtumistel.
 
Venekeelsete noorte eesti keeles info lugemisele ergutamise eesmärgil anti välja kaks erilehte programmi tegevuste tutvustamiseks – 2008. aasta lõpul „Kas oled valmis?“ ning 2009. aastal „Koos. Vmeste“. Lehtedes sisaldus teisigi vahvaid näiteid eestlaste ja venelaste koostööst ning edulugusid. Lehtesid levitati koolides, noortekeskustes ja huvikoolides. 2009. aastal ilmusid programmi tegevuste ning teiste eestikeelsete ja venekeelsete noorte ühistegevuste kajastused noorsootöö ajalehes AKEN. Tegevuse toel hakati regulaarselt ilmunud ajalehte saatma venekeelsetesse koolidesse. Ajalehe saatmine neile jätkus ka 2010. aastal, mil tegevuse raames ajalehe väljaandmist enam ei toetatud.
 
Koostöös Luguteatriga viidi 2010. aasta kevadel viies koolis läbi luguteatri meetodil nn etendused – tegevused, kus noored said ise rääkida lugusid sellest, mida nende jaoks tähendab olla Eesti Vabariigi kodanik ning kus ja kelle käest nad on neid väärtusi õppinud. Näitlejad peegeldasid tegevusega tagasi noorte poolt räägitud lood. Luguteatri etenduste põhjal valmis Vahur Laiapea käe all film „Kodanikuks kasvamine“. Film saadeti nii koolidesse kui ka jagati soovijatele noorteühendustes jm. Filmi soovitati kasutada noortega kodanikuks olemise teemade arutamiseks, sallivuse ja üksteisemõistmise suurendamiseks.
 
Tegevustest on otseselt osa saanud üle tuhande eestimaalase. Tagasiside põhjal on paljude tegevustega kujundatud eelkõige hoiakuid teiste rahvuste ja eesti keele kasutamise suhtes. Lisaks on osalejad jaganud demokraatlikke väärusi ja jõudnud parema arusaamiseni kogukonnas kaasarääkimisest ja osalemisest.
 
Tegevused korraldas MISA, kes palkas vajadusel töötajad, ülesannete täitjad, tegevuste läbiviijad, sõlmis lepingud teenustepakkujatega.
 
Koordinaator oli Lianne Ristikivi
 
 
Noortekonverentsid
Aeg                               Nimetus                                                   Koht
30.10.2010                  Keelelaagrite seminar                          Tallinn
31.10-01.11.2008        Kas oled valmis?                                  Viinistu
5.-6.12.2008                Samm lähemale                                    Tallinn
6.-7.03.2009                Kaks sammu lähemale                        Aegviidu
24.-25.04.2009            Käru küla juhtum                                   Aegviidu
4.12.2009                    Keel on muusika                                    Tallinn
12.03.2010                  Geenius minus eneses                       Saadi
9.04.2010                    Meelte keel                                              Narva-Jõesuu
19.10.2010                  Minu kodanikulugu                                Tallinn
14.12.2010                  Kõnele tunnete keeles                         Paide
 
 
Tulevikulinna mängud
Aeg                                Koht
23.-24.10.2008            Narva
12.-13.11.2008            Pärnu
16.-17.01.2009            Lasnamäe
3.-4.04.2009                Kopli
6.-7.04.2009                Haljala
27.-28.05.2009            Keila
17.-18.09.2009            Türi
16.-17.03.2010            Tapa vald
10.-11.08.2010            Kõue vald
13.-14.09.2010            Kuressaare
16.-17.09.2010            Leisi vald
 
 
Luguteatri etendused
Aeg                                Kool                                                         Koht
19.05.2010                  Jakob Westholmi Gümnaasium        Tallinn
24.05.2010                  Kanepi Gümnaasium                           Kanepi
25.05.2010                  Rakvere Vene Gümnaasium               Rakvere
28.05.2010                  Pärnu Vene Gümnaasium                   Pärnu
28.05.2010                  Pärnu Sütevaka Gümnaasium            Pärnu
 
 
 
Logopeedide täienduskoolitus
 
Vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastmes eestikeelsele aineõppele ülemineku eelduseks on põhikooli õpilaste eesti keele oskus. Seetõttu rakendatakse paljudes vene õppekeelega koolides kakskeelset õpet juba põhikoolis, et valmistada õpilasi keeleliselt ja psühholoogiliselt paremini ette üleminekuks eestikeelsele aineõppele.
 
Eesti keelest erineva emakeelega õppurite sujuva ülemineku tagamiseks on oluline luua võimalusi mitmesuguste tugiteenuste rakendamiseks (logopeediline abi, parandusõpe, individuaalne õppekava, kasvatusraskustega laste klassid, pikapäevarühmad, koduõpe jne).
 
Arvestades riskiga, et eestikeelsele aineõppele üleminekuks ettevalmistamisel kasvab ka logopeedilist abi vajavate õppurite arv, tuleb tugisüsteemide rakendamisel erilist tähelepanu pöörata eesti keelest erineva emakeelega lastele ja õpilastele logopeedilise toe osutamisele.
 
Eestis ei valmistata praegu ette logopeede eraldi vene õppekeelega koolide jaoks. Logopeedide ettevalmistamisel on aga õppekeelel väga oluline roll, sest logopeedi töö toimub konkreetse keele nüanssidega. Eesti ja vene keele spetsiifika on erinev ja vajab seetõttu erinevat lähenemist.
Tegevuse viis ellu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel Tartu Ülikool koostöös Herzeni-nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli korrektsiooni pedagoogika teaduskonnaga.
 
Eesmärk oli Eestis vene emakeelega ja kõneravi vajavate laste ning õpilastega töötavatele logopeedidele täienduskoolituse õppekava välja töötamine ja selle alusel täienduskoolituse korraldamine täiendamaks töötavate logopeedide teadmisi ja praktilisi oskusi logopeediliseks tööks vene emakeelega laste ja õpilastega, mille tulemusena pareneb logopeedilise toe kvaliteet vene keele baasil.
 
Lisaks vene emakeelega õppuritega töötavatele logopeedidele oli täienduskoolitus suunatud eripedagoogika erialal õppivatele üliõpilastele, kes soovivad tulevikus asuda tööle vene emakeelega laste logopeedidena koolieelsetes lasteasutustes või üldhariduskoolides.
 
Väljatöötatud ühisõppekava alusel toimunud koolitusel käsitleti logopeedi töös olulisi teemasid nagu hääldus- ja häälepuuded, kõne voolavuse puuded ja nende teraapia ning alakõne. Eraldi käsitleti alternatiivseid kommunikatsioonimeetodeid töös kõnetute lastega. Osalejate tagasiside näitas, et logopeedid jäid täienduskoolituse õppekava teemadevalikuga väga rahule. Samuti hinnati kõrgelt lektorite pädevust ja nendelt saadud erialast infot.
 
Arvestades logopeedide täienduskoolitusele soovijate arvu ning vajadust vene emakeelega laste ja õpilastega töötavate logopeedide järele on kindlasti vajalik jätkata samalaadset tegevust ka tulevikus.
 
Koordinaatorid olid Ulvi Müürsepp ja Natalia Reppo
 
 
 
Kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele ning eestikeelse erialaõppe ainekavade ja programmide väljatöötamine ja rakendamine
 
Kutseõppeasutustes töötavad eesti keele kui teise keele õpetajad on toonud välja, et õpperühmade eesti keele oskuse tase on väga erinev. Probleemiks on ka õppijate madal keeleõppemotivatsioon. Sellest tulenevalt on vajadus eesti erialakeele õppematerjalide järele suur.
 
Kutseõppeasutustele töötati välja kaks õppematerjali, erialakeele aineprogrammid ja tõlgiti kolm käsiraamatut eesmärgiga toetada kutseõppeasutuste eesti keelest erineva emakeelega õppurite lõimumist Eesti ühiskonnas läbi metoodiliselt kaasaegse eesti keele kui teise keele ja erialakeele õpetuse.
 
Erialakeele õppekomplektid koostati elektriku ja pagar-kondiitri erialadele eesmärgiga tõsta kutseõppeasutuste muu emakeelega õppurite erialast suhtlusoskust ning suutlikkust asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas.
 
Iga õppekomplekt sisaldab nelja osa ja on mõeldud erialakeele omandamiseks A2-B1 tasemel:
 
  • Video-osa on mõeldud erialase suhtlemise õppeks. Lavastatud videomaterjal loodi autorite koostatud   tekstidele toetudes. Tutvustatakse erialaseid tööülesandeid, töövõtteid ja erialaga seotud seadmeid, suhtlust klientidega ja töökeskkonda.
  • Elektroonse osa eesmärk on võimaldada iseseisvat harjutamist ning tunni mitmekesistamist. Rõhk on kuulamisoskuse arendamisel. Elektroonne õpik-harjutustik võimaldab vaadata videoid uuesti ja täita nende põhjal harjutusi.
  • Paberkandjal õpik-harjutustikus on ülesanded ja selgitused, mis arendavad videote põhjal õppuri eriala keele oskust neljas osaoskuse lõikes ja sõnavara tundmist.
  • Õpetajajuhend aitab õpetajal seostada video-osa kasutamist paberkandja ja elektroonse osa kasutamisega.
 
Õppekomplektide autorid on Sille Lillestik (elektri eriala) ja Sille Põldma (pagar-kondiitri eriala).
 
Selliseid õppekomplekte kutseõppeasutuste erinevatele erialadele ja keeletasemetele oleks kindlasti vaja koostada rohkem, et kaasajastada erialakeele õpet.
 
Tegevuse raames koostati aktiivõppe võtteid tutvustav kogumik eesti keele ja kultuuri õppeks kutseõppeasutustes eesmärgiga õpetada kasutama aktiivõppe meetodeid. Kogumik koosneb kahest osast:
 
  • video-osa 6 näidistunniga, mis demonstreerivad erinevaid aktiivõppe võtteid;
  • käsiraamatus antakse selgitusi näidistundides kasutatud võtete kohta, on lisaharjutused ja töölehed õppijale.
 
Kogumiku autorid on Anastassia Šmõreitšik ja Tatjana Baum-Valgma.
 
Samuti loodi kümme madalama ja kõrgema taseme erialakeele aineprogrammi järgmistele erialadele: arvutierialad, automaatika, autotehnik, elektrik, veokorraldaja, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja, ehitusviimistleja, pagar-kondiiter, keskkonnatehnika lukksepp ja metallitöötlemispinkidel töötaja.
 
Iga aineprogramm koosneb neljast osast:
  • erialakeele oskuse nõuetekirjelduses määratletakse oskused, mille õppurid peavad saavutama aineprogrammi läbimisel;
  • minimaalne sõnavara- ja väljendiloend;
  • ainekava, milles on kajastatud õppekava läbivad teemad;
  • hindamisjuhend.
 
Tõlgiti kolm käsiraamatut ja tõlkimise käigus viidi sisse mugandused ülesannetesse, mis keeleliste või kultuuriliste erinevuste tõttu ei sobi eesti keele õppeks.
 
Jill Hadfieldi „Classroom Dynamics“ – „Rühmadünaamika võõrkeeletunnis“. Raamat sisaldab üle saja ülesande, mis aitavad käivitada ja hallata rühmades õppimisel olulisi protsesse ning õppida samal ajal ka eesti keelt teise keelena. Õpetaja saab raamatust ideid, kuidas liita õppijaid üksteisega arvestavaks õpperühmaks ning hoida õpperühma motiveerituna ja õppimisvalmina kogu õppeprotsessi jooksul.
 
U. Eistert, M. Fünffinger, A. Lanbein, R. Überschaar ja K. Szabóné Virág „Bilingualer Unterricht an beruflichen Schulen. „Ausgewählte Methoden“ – „Kakskeelne õppetöö kutsekoolides“. Raamatu autorid on kutsekoolide õpetajad, kes kirjeldavad oma praktilist kogemust mitmes keeles õpetamisel. Teos annab põhjaliku ülevaate, kuidas valmistada õpilasi ette kakskeelseks õppeks ja millised meetodid õppetööks kõige rohkem sobivad. Kõike kirjeldatakse läbi konkreetsete tegevuste. Praktilised harjutused on lihtsad ja loogiliselt põhjendatud.
 
Bruce Marslandi „Lessons from Nothing“ – „Tunnid ei millestki“. Raamat sisaldab umbes 70 keeleõppeharjutust, mis ei nõua ulatuslikku ettevalmistust ega palju abivahendeid. Harjutusi on kerge kavandada ja läbi viia ning need sobivad eri vanuses ja eri tasemel õppijatele. Nende harjutuste abil on võimalik muuta keeleõpet mängulisemaks, elavamaks ja interaktiivsemaks.
 
Koordinaator oli Reet Kallo
 
 
 
Eesti keele õppe toetamine
 
Tegevuse raames on eesti keele õppe toetamine toimunud läbi eesti keele õppeks kulunud raha  
tagasimaksmise. Kui 2009. aastast hakati keeleõppekulusid hüvitama Euroopa Sotsiaalfondist, siis erinevaid võimalusi õppekulude kompenseerimiseks on viljeldud juba 1994. aastast.
 
Eesti keele õppe kulude hüvitamine on toimunud tihedas koostöös Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega. Hüvitisetaotlejad esitasid avalduse esmalt eksamikeskusesse, kus toimus taotluse ja sinna juurde kuuluvate dokumentide esmakontroll, ning seejärel saadeti taotlus edasi sihtasutusse.
 
Keeleõppe kulu hüvitise saamiseks pidi täiskasvanud taotleja olema õppinud Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba omavas koolitusasutuses ning sooritanud eesti keele tasemeeksami A2, B1, B2 või C1 tasemel. Ühekordset hüvitist sai taotleda maksimaalselt 6000 krooni ulatuses iga taseme sooritamise järel. Seega võis usin õpilane sooritada kõik neli tasemeeksamit ning saada õppekulude kompensatsiooni 24 000 krooni ulatuses.
 
Suurimaid raskusi valmistas taotlejatele korrektsete kuludokumentide esitamine. Arusaamatust põhjustas lisaks kooli välja antud tõendite nõudmine tehtud kulude põhjendamiseks ning samuti oli vajakajäämisi koolitusasutuse väljastatud kuludokumentide korrektsuses. Lõpplahendusena said aga kõik dokumendid korda ja taotlejad ootuspärase kuluhüvitise.
 
Kahe aasta jooksul rahuldati ligikaudu 2300 taotlust. 56% kompensatsiooni saanutest taotlesid hüvitist eesti keele A2 tasemeeksami sooritamise järel, sellele järgnesid 30%-ga B1 ja 11%-ga B2 tasemeeksami sooritanud ning 3% hüvitise saajatest olid sooritanud C1 tasemeeksami.
 
Vanuselisest aspektist hüvitise saajate seas olulisi erinevusi ei olnud, küll aga oli vähem taotlejaid üle 50-aastaste inimeste seas, kes moodustasid 13% kogutaotlejate arvust. Suur erinevus ilmnes aga soolises jagunemises, nimelt olid tervelt 83% hüvitise taotlejatest naised.
 
Vaadates hüvitise taotlejate jaotust elukoha järgi moodustasid Tallinna ja Harjumaa elanikud koguni 55% kõigist hüvitise taotlejatest, kellele järgnesid Narva elanikud 29%-ga ning Kohtla-Järve ja Jõhvi elanikud 12%-ga kogutaotlejate arvust.
 
Kõige enam maksti keelekursuste eest 5000 kuni 6000 krooni, mille tingis kindlasti ka seatud 6000-kroonine ülempiir, kuna esitada sai ka mitme kursuse kuludokumente. Arvestades kogutaotlejate arvu ja taotletud summasid jäi keskmine hüvitatud summa aga 4200 kroonile. Seega, võttes kokku kõik statistilised andmed, saame keskmiseks hüvitise taotlejaks Tallinnas elava 30-ndates eluaastates naisterahva, kes on sooritanud eesti keele A2 tasemeeksami, makstes sellele eelnenud keelekursuste eest 5000 kuni 6000 krooni.
 
Koordinaator oli Merlin Mägi