Haridus- ja teadusminister kinnitas oma 10. jaanuari 2011 käskkirjaga Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ ning määras programmi elluviijaks Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed.

 

Ministri käskkirja viimase versiooniga saab tutvuda siin.

 

Programmi üldeesmärgiks on võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ja tööturul toimimiseks kõigile Eesti elanikele, sõltumata emakeelest.

 

Programmi raames viiakse ellu järgmised tegevused:

 

 

 

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011-2013” tegevuste kokkuvõte.

 

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011-2013” tegevuste pildiline kokkuvõte http://www.meis.ee/keeleoppe_arendamine.mp4

 

 

 

Tegevus on lõpetatud. 

 
 

Tegevuse raames korraldatakse kutseõppeasutuste ja täiskasvanute gümnaasiumide ettepanekute alusel täiendavat keeleõpet eesti keelest erineva emakeelega õppuritele, kes õpivad eesti õppekeelega kutseõpperühmas või vene õppekeelega rühmas osalise eestikeelse õppega. Keeleõpet korraldatakse täiendavalt riikliku koolitustellimuse või riikliku õppekava raames rahastatud õppele.

 

Tegevuse raames töötatakse välja eesti kultuuri tutvustavad programmid, millega kaasnevad õppekäigud erinevatesse Eesti maakondadesse ning mis hõlmavad mh võõras keele- ja kultuuriruumis toimetulekupädevuste kujundamist, kultuuridevaheliste erinevuste õpet, kultuuridevahelist kasvatust, eesti kultuuri mõistmist teise kultuuri läbi. Väljatöötatud programme rakendatakse seda soovivates vene õppekeelega kutseõpperühmades või täiskasvanute gümnaasiumides. Õppekäikudesse kaasatakse eesti õppekeelega õppurid sõltumata emakeelest. Võetakse kasutusele ka „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames 2010. aastal välja töötatud integreeritud eesti keele õppe ja Eesti tutvustamise õppematerjalid, ning erialakeele õppematerjalid, mis on välja töötatud programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames.

Tegevuse raames toetatakse kutseõppeasutuste ettepanekul integreeritud keele- ja erialaõppe, sh praktika läbiviimist eestikeelses töökeskkonnas, õppurite vahetusprogrammide rakendamist, intensiivsete tugiõppe võimaluste pakkumist, sobivate õppematerjalide koostamist ja õpetusvõtete levitamist tõstmaks keeleõppe motivatsiooni. Praktika- ja vahetusprogrammid toimuvad kutseõppeasutustes.

 

Kutseõppeasutuste vajaduste ja võimaluste kaardistamiseks üleminekul eestikeelsele õppele korraldatakse programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames läbiviidud uuringu jätku-uuring.

 

 

 

 

Tegevus on lõpetatud. 

 

Tegevuse raames viiakse läbi kutseõppeasutuste eriala- ja keeleõpetajatele koolitused erialakeele õpetamise metoodikast. Koolituste aluseks on programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames väljatöötatud aineprogrammid ja õppematerjalid ning tõlgitud käsiraamatud.

 

Tegevuse raames viiakse läbi kutseõppeasutuste erinevate erialade ja üldainete pedagoogidele lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisega seotud koolitused õppematerjalide koostamisest erinevatele erialadele ja üldainetele, lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikast, erinevatest metoodilistest võtetest lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisel.

 

Tegevuse raames korraldatakse vene õppekeelega kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimist eesti õppekeelega kutseõppeasutustes ning eestikeelsete kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimist vene õppekeelega kutseõpeasutustes (õpetamine eesti keeles). Sihtgrupi moodustavad programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames stažeerinud pedagoogid (jätkustažeerijad) ja uued stažeerijad (esmastažeerijad). Stažeerijaid toetavad stažeerimise ajal vastuvõtvas koolis tugiisik ning stažeerimise eel ja järel saatvas koolis mentor. Esmastažeerimisele eelneb vastav koolitus.

 

Tegevuse raames toimub e-õppevara võrgulehe kutsekeel.ee arendamine, haldamine ning vajadusel täiendava õppevara koostamine (e-materjalid). Võrguleht on loodud Euroopa Sotsiaalfondist (2004-2006) rahastatud projekti "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides" ning arendatud ja täiendatud programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames. Võrgulehele on paigutatud ka kõik mainitud programmi raames loodud täiendavad õppematerjalid, leht on muutunud atraktiivseks, aktiivselt kasutatavaks õppevahendiks kutseõppeasutustes.

 

 

 

 

Tegevus on lõpetatud. 

Tegevuse raames arendatakse kutseõppeasutuste nõustajate võrgustiku tööd, korraldatakse nõustamist ning nõustajate täienduskoolitusi kultuuridevaheliste erinevuste, erinevate keeleõppe rakendamise võimaluste, uusimmigrantide tugiõppe, õpetajate nõustamise põhimõtete, multikultuurilise kasvatuse põhimõtete, multikultuurilise õpetuse ülesehituse eripärade, kultuurilistest, religioossetest ja väärtuslikest erinevustest tulenevate psühhologiliste pingete maandamise teemadel.

 

Nõustajatena kaasatakse tegevusse programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ tegevuste raames valitud ja esmase täienduskoolituse läbinud nõustajad. Koolituste tulemusena täiustub nõustaja pädevus nõustada lisaks kutseõppeasutuste juhtidele veel ka õpetajaid antud teemadel. Korraldatakse regulaarsed nõustajate võrgustiku kohtumised ja nõustamisfoorumid-seminarid nõustatavate osalusel.

 

Võrgustikus osalevad ja nõustamist korraldavad programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames koolituse läbinud nõustajad.

 

 

 

 

Tegevuse raames korraldatakse eesti keelest erineva emakeelega õppuritele kõrgkooliõpingute ajal eesti keele täiendavat tugiõpet eesmärgiga arendada kõrgharidustasemel akadeemiliseks õppeks vajalikku eesti keelt ning erialast eesti keelt. Täiendav keeleõpe korraldatakse Eestis keskhariduse omandanud kõrgharidustaseme õppuritele sõltumata eesti keele taseme oskusest. Õpet võib korraldada erinevate aastate ja taseme üliõpilastele.

 

Kõrgkoolide ettepanekute alusel ning koostöös kõrgkoolidega korraldatakse eesti keele õppe programme, mis viiakse sisse lisaks riikliku koolitustellimuse raames rahastatud riigikeele (eesti keele) süvaõppele. Õppe kestvus võib varieeruda (kuni 1 õppeaastani), sh toimuda näiteks kevad-, suve-, sügis- või talvekoolina ning paralleelselt erialaste õpingutega tasemeõppes. Tegevuse raames ei korraldata riigikeele süvaõppe õppekavade alusel toimuvaid tegevusi.

 

Koostöös ekspertidega korraldatakse täiendava eesti keele õppe kursuste väljatöötamist, koostatud õppematerjalidele tuginedes kursuste läbiviimist, uute õppematerjalide koostamist ja õppetöö läbiviimist; vastavate õppekavade väljatöötamist, nende alusel pilootkoolituste läbiviimist ning kursuste läbiviimiseks vajalike õppematerjalide koostamist. Kasutusele võetakse ka programmi ”Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames väljatöötatud õppematerjale. Õppetöö alguses ja lõpus mõõdetakse õppurite eesti keele oskuse taset.

 

 

 

 

Tegevus on lõpetatud. 
 

Tegevuse raames töötati välja õppematerjalid täiskasvanud vaegkuuljatele “Pille ja Lauri lood” ja -nägijatele “Lood elust enesest” eesti keele õppeks. Väljatöötatud ja piloteeritud õppematerjalide alusel korraldati õpetajatele täienduskoolitus. Õppematerjal vaegkuuljatele sisaldab õppevideot, käsiraamatut ja õpetajajuhendit, õppematerjal vaegnägijatele koosneb kuulamistekstidest, käsiraamatust ja õpetajajuhendist.
Väljatöötatud ja piloteeritud õppematerjalide alusel, koolitatud pedagoogide juhendamisel korraldatakse 2013. aastal eesti keele kursusi täiskasvanud vaegkuuljatele ja -nägijatele.

 

 

 

Tegevuse raames korraldatakse eesti keele õpet avaliku sektori töötajatele ja teenistujatele avaliku sektori asutuste ettepanekute alusel. Eelistatud on kombineeritud keeleõpe – auditoorne töö sisekoolitusena, kui ka kollektiivsed õppekäigud ja individuaalne õpe stažeerimise, mentorõppe või lähetuse näol.

 

Keeleõppes saavad osaleda meditsiinitöötajad, politseiametnikud, päästetöötajad, pedagoogid jt haridusasutuste töötajad, hooldustöötajad, noortekeskuste, huvikoolide, kultuuriasutuste jt avaliku sektori asutuste töötajad. Avaliku sektori asutusteks käesoleva programmi mõistes on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutused ning nende valitseva ja olulise mõju all olevad äri- ja mittetulundusühingud ja sihtasutused.

 

Keeleõppe maht on 60-120 akadeemilist tundi. Kohustuslikud eel- ja järeltestimised on lisaks keeletundidele ega kuulu tundide hulka. Korraldatav keeleõpe peab sisaldama andragoogilist lähenemist, õppekäike, aktiivõppe meetodeid, praktilist keeleõpet. Keeleõppe korraldamisel võetakse mh kasutusele „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames 2010. aastal välja töötatud valdkondlikud keeleõppematerjalid (nt meditsiini-, turvalisuse valdkonna õppematerjalid, integreeritud eesti keele õppe ja Eesti tutvustamise õppematerjal jt).

 

Asutuse poolt esitatav ettepanek keeleõppe korraldamiseks peab sisaldama mh eeldatavat programmi ja tegevuskava, selle võimalikke läbiviijaid, koolitatavate motiveerituse kirjeldust, tööandja omapoolse mitterahalise panuse kirjeldust (nt õpperuumid, tehnika jms), eeldatavad kulud. Eelistatakse koostöötegevusi erinevate asutuste vahel ning originaalsust, uudsust sisaldavad ettepanekud. Ettepanekud analüüsitakse programmi elluviija moodustatud ekspertkomisjoni poolt. Ekspertkomisjoni arvamus on aluseks otsuse tegemiseks, millised esitatud ettepanekutest viiakse ellu.

 

Tegevuse raames töötatakse välja juhend keeleõppijatele, kuidas hoida keeleoskust pärast keelepraktikat, lähetust või stažeerimist.

 

 

 

Tegevus on lõpetatud.
 

Tegevuse raames korraldatakse täiskasvanute keeleõpet mentori abil, kasutades programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames välja töötatud mudelit ja koolitatud mentoreid. Mentiid valitakse Ida-Virumaa haridusasutuste juhtide ja pedagoogide hulgast. Mentiidele koostatakse eesmärgistatud tegevuskava. Mentor-mentii paari kohtumised toimuvad vähemalt kord kuus. Kohtumised toimuvad väljaspool mentiide keskkonda, kultuuri-, spordi- jmt ürituste vormis. Erinevad mentor-mentii paarid võivad teha omavahel koostööd. Mentorite eestvedamisel korraldatakse keelefoorumid.

Koolitatud mentorite abil luuakse keeleklubid avaliku sektori töötajatele. Moodustatakse kuni 15-liikmelised grupid inimestest, kes õpivad keelekursustel punktis 6.6 kirjeldatud tegevuse raames. Grupid saavad kokku tegevuskava alusel vähemalt kord nädalas. Keeleklubide moderaatoriteks on mentorid, kes on läbinud grupijuhtimise alase koolituse. Klubigrupid komplekteeritakse soovitavalt erinevate asutuste töötajatest. Töötatakse välja keeleklubide tööjuhend-käsiraamat.

 

Õppeaastal 2009-2010 toimus tegevuse raames õpetajate eesti keele õpe mentori toel. Projektis osales 50 vene õppekeelega koolide aineõpetajat, kellele võimaldati 13 kuu jooksul keeleõpet mentori toel.

 

 

 

Keeleõppe sihtgrupiks on kultuuriseltside (sh rahvuskultuuriseltsid ja nende pühapäevakoolid), spordiühingute ja noortega tegelevate ühingute, mis ei ole avaliku sektori asutused tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ mõistes, eesti keelest erineva emakeelega töötajad. Keeleõpe korraldatakse kultuuriseltside katusorganisatsioonide, spordialaliitude ja piirkondlike spordiühenduste ning eestkosteorganisatsioonide ettepanekute alusel hankena. Tegevus viiakse ellu aastatel 2012-2013.

 

Keeleõppe läbiviimisel peab auditoorne õpe olema kombineeritud keeleõppega läbi organisatsiooni põhitegevuse. Korraldatakse õppelähetusi, stažeerimist, mentorõpet ning õppekäike teise keelekeskkonda. Eelistatakse koostöötegevusi eri piirkondades tegutsevate ühingute eestikeelsete ja muukeelsete töötajate vahel, erinevate ühingute ühistegevusi keeleõppe läbiviimiseks.

 

Keeleõppes võetakse kasutusele mh „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames 2010. aastal välja töötatud integreeritud eesti keele õppe ja Eesti tutvustamise õppematerjali.

 

 

 

 

Tegevus on lõpetatud.

Tegevuse eesmärgiks on täiskasvanute vabahariduslike (eraõiguslikes koolitusasutustes töötavate) koolitajate täienduskoolituse õppekava koostamine ja täiendkoolituste korraldamine ning selle kaudu keeleõpetuse taseme ühtlustamine ja kvaliteedi tagamine.

 

Tegevuse raames koostatakse vabahariduslike, eeskätt keeleõppeteenust pakutavate firmade, äri- ja mittetulundusühingute juures tegutsevate eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolituse koolituskava.

 

Koolituskava koostamisel lähtutakse programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames läbiviidud pilootkoolitustest. Koolituskava hõlmab erinevaid teemavaldkondi, sh andragoogika alused, keeleoskuse mõõtmise põhimõtted, lõimitud aine- ja keeleõppe meetodid täiskasvanute keeleõppes, aktiivõppe meetodid keeletunnis, erinevad keeleõppe vormid ja -meetodid, õppija reaalsetest individuaalsetest vajadustest lähtuv keeleõpe, keeleõppe kvaliteedi tagamine ja hindamine. Koolitusse kaasatakse välislektoreid parimate praktikate saamiseks ning kogemuste vahetamiseks.  

 

 

 

Tegevus on lõpetatud.
 

Keeleõppekulud hüvitatakse pärast eesti keele tasemeeksami sooritamist täiskasvanutele (18-aastastele ja vanematele) ning isikutele vanuses 15-17, kes on põhihariduse omandanud ja ei osale kõrgema taseme hariduses, st üldhariduses, kutsekeskhariduses, kõrghariduses, ja 17-aastastele ilma põhihariduseta isikutele. Hüvitise taotleja peab vastama vanusele seatud tingimustele keeleõppe toimumise ajal.

 

Hüvitise taotlemiseks on vajalik vastava avalduse esitamine Sihtasutus Innovele koos keeleõppekulusid tõendavate dokumentidega. Sihtasutus Innove kontrollib isikute vastavust hüvitise saamise tingimustele ning koostab isikute nimekirja, kuhu on kantud vajalikud isikuandmed ning statistilised andmed. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed teostab avalduse alusel ülekande hüvitise taotleja või tema poolt määratud isiku pangakontole.

 

Hüvitada on võimalik keeleõppe kulusid, mis on tehtud 2 aasta jooksul enne tasemeeksamit, mille järgselt hüvitist taotletakse. Eesti keele õppe läbiviinud koolitusasutusel peab olema Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud vastav koolitusluba või vastav registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis.

 

Hüvitist ei saa taotleda isikud, kellel on õigus keeleõppekulude hüvitisele riigieelarvelistest vahenditest.

 

Keeleõppe kulude kuni 100% hüvitamist on võimalik taotleda kuni 320 euro ulatuses iga sooritatud tasemeeksami kohta ühe korra. Eksamid peavad olema sooritatud madalamast tasemest kõrgemale, st kui kõrgema taseme eksam on sooritatud ning hüvitist saadud, siis hiljem enam madalama taseme eksami sooritamise järgselt hüvitist ei saa. Arvestatakse ka programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames saadud hüvitisi.

 

Avaldusi hüvitise saamiseks on võimalik esitada kolme kuu jooksul pärast eesti keele tasemeeksami sooritamisest teadasaamist. Aega hakatakse arvestama seitsmendast päevast pärast sooritusteate edastamist. Hüvitisavalduste esitamise viimane päev on 30.09.2013.

 

Programmi elluviijal on õigus küsida täiendavaid dokumente taotluse vastavuse kohta hüvitise saamise tingimustele.

 

 

 

 

 

Tegevuse raames fikseeriti Euroopa keeleoskusuuringuga (European Survey on Language Competences) põhiharidust lõpetavate (15-16-aastaste) õpilaste võõrkeeleoskus viies Euroopa Liidus kõige sagedamini õpetatavas võõrkeeles (inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keeles).

Programmi raames Eestis nii eesti kui vene õppekeelega koolides 2011. aastal läbiviidud uuringus olid uuritavateks keelteks inglise ja saksa keel. Indikaator mõõtis kolme osaoskust, mille hindamiseks oldi kõige rohkem valmis: kuulamine, lugemine, kirjutamine. Programmi raames koolitatati testi läbiviijad, teostatati, kvaliteedikontrolli, trükiti testimaterjalid. Järgnes andmete kogumine, osalemine inglise ja saksa keele kirjutamistestide hindamise rühmajuhtide rahvusvahelisel koolitusel, hindajate koolitamine ja kirjutamistestide hindamine, andmete sisestamine ja kontrollimine, andmete kodeerimine ja analüüs ning lõppraporti koostamine.

Keeleoskusuuringu tulemused avalikustati 2012. aasta juunis. Uuringutulemuste põhjal saab kavandada lõimumisprotsessi ja suunata keelte õpetamisprotsessi koolis, et valmistada ette tulevikus tööturul edukalt toime tulevaid noori.

Tegevuse raames finantseeriti lisaks eelnevalt nimetatud uuringu sisulise läbiviimise ja administratiivkuludele mh ka riikliku koordinaatori töötasu, osalemist rahvusvahelistel koordinaatorite kogunemistel ning uuringu rahvusvahelise nõuandva juhtkomitee Eesti-poolse liikme osalemist nimetatud juhtkomitee kogunemistel. 

Euroopa keeleoskusuuringust ja selle tulemustest saab lähemalt lugeda siit!