Eesti esimene kohanemisprogramm töötati välja SA Eesti Migratsioonifond ja MTÜ Kodanikukoolitus ühisprojekti Uus kodu raames aastal 2008. Projekti rahastas Euroopa Sotsiaalfond. 2009. aastal töötati MISA eelkäija Integratsiooni Sihtasutuse ja Tallinna Ülikooli koostöös välja uusimmigrantide kohanemisprogramm kolmandate riikide kodanike paremaks lõimumiseks Eesti ühiskonnas. Projekti rahastati Euroopa Liidu üldprogrammi "Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine" alusel asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (EIF) ja Kultuuriministeeriumist.

 

Valminud programm, mida piloteeriti kolmes maakonnas 2009. aasta aprillist novembrini, sisaldab kodanikuõpetust, ajaloo-, kultuuri- ja keeleõpet. Programmi väljatöötamisse panustasid ka Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (alates 01.01.2010 Piirivalv- ja Politseiamet), Tööturuameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Maaomavalituste Liidu ning kohalike omavalitsuste esindajad.

 

Euroopa Liidu liikmesriikides on kohanemisprogrammi põhikomponendid keeleõpe, erialane täiendamine või ümberõpe ning kodanikuõpetus. Kohanemisprogrammi kaasatakse täiskasvanud uusimmigrante vahetult pärast uuele kodumaale saabumist selleks, et nad omandaksid ühiskonnas toimetulekuks vajalikud uued oskused ja teadmised.

 

Euroopa Liidu liikmesriikides on kohanemisprogramme rakendatud 1990ndate aastate algusest. Kohanemisprogrammid kestavad keskmiselt 1-3 aastat. Programme rakendatakse sageli tihedas koostöös kohalike omavalitsustega, sõlmides näiteks vastavad lepingud omavalitsusega konkreetsetele uusimmigrantidele suunatud koolituste ja muude tegevuste rahastamiseks ning korraldamiseks.

 

Lisaks kohanemisprogrammile töötati välja ka tugiisiku teenuste programm uusimmigrantidele ning 2012. aastast alates alustavad tööd ka uusimmigrantide tugiisikud, kes on tööks saanud spetsiaalse ettevalmistuse. Programmis pakutakse riiki sisseelamiseks esmavajalikku tugiteenust, täpsemalt sisaldab tugiteenus näiteks abi teabeotsingutel, eluaseme leidmisel, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste saamisel, haridus- ja kutseõppeteenuste saamisel ning argipäevategevustes nagu panga-, ostu- jm toimingutes.


Lisainfo: