Sisserandajate ja ekspertide küsitlus
Prindi lehekülg

2011. aasta algul viidi Immigratsioonipoliitika2.0 projekti neljas pilootriigis Eestis, Saksamaal, Itaalias ja Kreekas läbi küsitlused ja intervjuud sisserändajate ja rände sidusgruppide (poliitikakujundajad, ametnikud, eksperdid, MTÜ-d jne) seas. Vähesel määral osalesid küsitlustes ka Hispaania eksperdid ja Hispaaniasse sisserännanud. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada nende vajadused ja ootused rände ja tööturuga seotud dokumentide esitamise ja menetlemise korra osas.

 
Kokku küsitleti 398 immigranti ja 73 rände huvigruppide esindajat viies riigis. Eestist osales küsitluses 51 sisserändajat ja 16 eksperti. Küsitluste detailse analüüsiga saab tutvuda siin, alljärgnevalt on aga toodud lühikokkuvõtted mõlema küsitletute grupi kohta:
 

                    -  Immigrandid Eestis

                    -  Huvigrupid Eestis


 
Sisserändajate küsitluse tulemuste kokkuvõte

Küsitletud immigrandid on kõrgelt haritud, ligi 40% on kõrgharidus, 10% on seda hetkel omandamas. Umbes 2/3 sisserändajatest töötab. Töötavaid sisserändajaid on rohkem Eestis ja Kreekas, aga näiteks Itaalias on tööpuudus suureks probleemiks (töötab vaid 43% vastanutest). Ametikohad on väga erinevad, ulatudes koristajatest ja postiljonidest direktorite ning professoriteni. Üsna paljud vastanutest tegelevad eraettevõtlusega, mis näitab immigrantide üldiselt ettevõtlikku loomust.
 
Keskmiselt pooled sisserändajatest peavad oma praegust tööd vastavaks oma kvalifikatsioonile, kuid ka siin on liikmesriikide vahel suured erinevused. Kui Saksamaal ja Eestis ulatub seda arvavate vastanute arv umbes 70%, siis Itaalias jääb see isegi alla 30%. Pisut kõrgemad, kuid riikidevaheliselt sama proportsiooniga skaalad on vastuseks küsimusele, kas oma töötingimusi peetakse võrdseks kohalike elanikega.
 
Kõikides pilootriikides otsivad sisserändajad tööd eelkõige isiklike kontaktide kaudu, vähem kasutatakse avalikke tööturuteenuseid ja meediat. Migrandid vajavad rohkem infot töö ja ettevõtluse võimaluste, seadusandluse ja menetluste kohta. Infot otsitakse eelkõige riigiasutustest, aga ka elektrooniliste kanalite kaudu ja teistelt immigrantidelt.
 
Suhtlust riigiasutustega peetakse keeruliseks, üle poole küsitletutest väidab, et ei saa riigiasutustele tagasisidet anda. Suhtlemist takistab eelkõige halb keeleoskus, aga ka juurdepääsuprobleemid (nt liiga vähe suhtluskanaleid või nende kulukus) ja sotsiaalsed/kultuurilised erinevused. Infot soovitakse saada rohkem elektrooniliste kanalite kaudu ja riigiasutustega tahetakse suhelda oma emakeeles.
 
Hoolimata eksisteerivatest probleemidest (või just nende tõttu) plaanib valdav osa vastanuist jääda oma praegusesse elukohariiki ega soovi elama asuda mõnda teise EL riiki.
 
Immigrandid Eestis

Ka Eestis küsimustikule vastanud immigrandid on kõrgelt haritud (47% kõrgharidusega), kuid samas hindavad nad nii oma keeleoskust (nii eesti kui inglise keel) kui arvutioskust pigem kehvaks. Nii on näiteks ametiasutustega suhtlemisel keeloskus probleemiks ning soovitakse võimalust kasutada oma emakeelt.
 
72% küsitletud sisserändajaist töötas Eestis ning oli üldiselt oma töö ja töötingimustega rahul, pidades neid vastavaks oma kvalifikatsioonile ja samaväärseks kohalike elanikega. Tööd otsib valdav enamus migrante isiklike tutvuste kaudu, aga kasutatakse ka meediat ja avalikke töövahendusteenuseid. Töö vahetamisel peeti probleemiks nii keeleoskust kui elamisloa seotust konkreetse töökohaga. Enamik sisserändajaid planeerib jääda Eestisse ega ole huvitatud ka EL sisesest elukoha vahetamisest.
 
Suhtluses ametiasutustega toodi samuti välja keeleprobleem, aga mainiti ka kultuurilisi/sotsiaalseid erinevusi ning juurepääsu (nt liiga vähe suhtluskanaleid või nende kulukus) puudumist. Ametiasutustega suheldakse eelkõige telefoni ja kirja teel. Elektroonilisest teenustest teatakse väga vähe, kuid hoolimata suhteliselt kehvast arvutisoskusest soovitakse väga saada infot elektroonilisel (interneti) teel. Sisserändajad soovivad rohkem infot töö ja ettevõtluse võimaluste-tingimuste ning koolitusvõimaluste kohta, seda eelkõige interneti ja muude elektrooniliste kanalite kaudu. Taotluste/dokumentide elektroonilise esitamise ja menetlemise võimalus on samuti oodatud.
 

Sidusgruppide esindajate küsimustike kokkuvõte

Rände erinevate huvigruppide esindajad väljendasid vajadust strateegilisema ehk rohkem planeeritud rändepoliitika, sealhulgas parema rände seire ja tööjõu rände vajaduse prognoosimise järele.
 
Nii rahvusvahelist koostööd kui koostööd erinevate riiklike organisatsioonidega rände alal peetakse kõikides riikides väga oluliseks ning erinevad uued tehnoloogilised lahendused selle koostöö edendamiseks on oodatud. Huvipakkuvaimad koostööteemad on tööjõu ränne ja parimate praktikate vahetus. Koostööd takistavad vähene informeeritus ja rände valdkonna vähene poliitiline tähtsus. Rohkem informatsiooni soovitakse seadusandluse, statistika, parimate praktikate ja avaliku arvamuse kohta.
 
Huvigrupid Eestis

Eestis vastas küsimustikele 13 eksperti. Lisaks viidi kolme eksperdiga läbi süvaintervjuud. Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes teiste pilootriikidega on rände teema Eestis vähem tähtis. Tööjõu sisseränne ei ole poliitilistes debattides prioriteetne küsimus. Tööjõu sisserände vajadust ei ole piisavalt prognoositud ja analüüsitud, rändeprojekte/programme teiste riikidega ei eksisteeri, selle asemel toetatakse oma kodanike tagasipöördumist. Sisserändajatele pakutakse tööturule integreerumiseks samu meetmeid, mida kohalikele elanikelegi, eritähelepanu osutatakse neile vähe.
 
Koostööd EL ja rahvusvaheliste organisatsioonidega rände valdkonnas peavad aga ka Eesti ametnikud ja eksperdid väga oluliseks. Lisaks erinevatele Euroopa Liidu organitele on tähtsateks koostööpartneriteks Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (International Organization for Migration ehk IOM), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization ehk ILO) ja Euroopa Nõukogu. Koostööd tehakse eelkõige parimate praktikate vahetuse, seadusandluse, menetluste ühtlustamise ja andmete analüüsi alal. Peamisteks suhtlusvahenditeks rahvusvaheliste organisatsioonidega on e-post, veebilehed ja telefon. Euroopa Liidu tasandil osaletakse rände menetluste ühtlustamiseks ühisüritustel, suheldakse pidevalt vastavate ametiasutustega teistes riikides ning osaletakse koostööprojektides.
 
Eestisiseses töös peavad küsitletud eksperdid olulisimaks koostööd teiste asutustega, poliitilisi prioriteete ning koostöö suurendamist kolmanda sektori ja teiste huvigruppidega. Oma töös kasutavad sidusgruppide esindajad eelkõige statistikat ja seadusandlust, ent probleemiks on kvaliteetse ja võrreldava info kogumine. Sisserändajaid informeeritakse peamiselt veebilehtede, nõustamise ja infovoldikute abil ning nende tagasisidet oodatakse e-posti, tavaposti või telefoni teel.
 
Eesti eksperdid peavad probleemideks sisserändajate kehva keeleoskust, vähest ja bürokraatlikku sisserändajatele suunatud infot ning keerulisi menetlusprotseduure. Konkreetsemate murekohtadena nimetati probleeme kvalifikatsioonide tunnustamisel ja elamisloa sidumist konkreetse töökohaga. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata protseduuride lihtsustamisele, sisserändajate lõimimisele ja haridusele; infot tuleks esitada erinevates kanalites ja rohkemates keeltes.
 
NB! Immigratsioonipoliitika2.0 projekti platvormil http://immigrationpolicy2.cs.unipi.gr/immigration/index.jsp olev veebiküsitluste töövahend on vabavaraline ja seda on võimalik kohandada või laiendada ning kasutada järgmiste küsitluste läbiviimiseks piloot- või teistes riikides.