Eile, 25. septembri keskpäeval Integratsiooni Sihtasutuse avatud 572 kohta tasuta eesti keele kursustele Tallinnas, Tartus, Narvas, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Tartus ja Pärnus täitusid kõigest mõne tunniga.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul sunnib tekkinud seis otsustama, mida teha edasi. „Hetkel on olukord selline, et poole päevaga said kursused täis ning väga paljud inimesed on pettunud, sest neil ei õnnestunud registreeruda. Meie võimekus on aastani 2020 avada keelekursused kaks korda aastas,“ ütles Käosaar.

Käosaare sõnul proovib sihtasutus suunata inimesi ka teiste keeleõppevõimaluste juurde. „Koostöös TÜga töötame keelemajade kallal, kus lisaks keeleõppevõimaluste laiendamisele proovime leida lahendusi ka õpetajate koolitamisel.“

Kindlasti tuleks tema hinnangul analüüsida ka seniste registreerunute tausta. „Võimalik, et ennast panid kirja inimesed, kellel oleks keeleõppeks ka muid võimalusi: näiteks korraldatakse eraldi tasuta kursusi õpetajatele ja lasteaiakoolitajatele, Narvas taksojuhtidele ning Siseministeeriumi kaudu uussisserändajatele. Oleme lähiajal pakkumas ka keelekohvikutes ja –klubides osalemise võimalusi. Peame jälgima, et inimesed osaleksid just sellistes keeleõppevormides, mis neile kõige sobivam on,“ lausus Käosaar.

Miks on avatud gruppide ja kohtade arv just 572 ja mitte rohkem? Käosaare sõnul on siin oluliseks põhjuseks heade õpetajate puudus. „Avatud kohtade arv vastab reaalsele turu koolitusvõimsusele. Loodan, et riigi poolt kavandatavate Eesti Keele Majade avamine võiks leevendada seda murekohta – nende üheks ülesandeks peakski olema ka eesti keele õpetajate leidmine-ettevalmistamine koostöös ülikoolidega.“

Eesti keele kursustel õppimise kulud katab Euroopa Sotsiaalfond projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ ja kultuuriministeerium.