Uudised
Prindi lehekülg
Lõimumise väljakutse: venekeelne eestimeelsus
04.10.2007

Äsjavalminud integratsiooniuuringu järgi ei suurenda eestivenelaste lojaalsust agressiivne eesti keele õpetamine, vaid selle asemel tuleb tulevikus keskenduda niinimetatud venekeelse eestimeelsuse tekitamisele.

Eile uuringut «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» tutvustanud sotsioloogi Ivi Proosi sõnul arvasid eestlased pikka aega, et parimaks eestivenelaste integreerimise viisiks on agressiivne eesti keele õpetamine.

«Sellest tulenes eestlaste mõttemudel, et kui eestivenelased hakkavad korralikult valdama eesti keelt, on nad eestikeelses meediaruumis, mis omakorda tekitab neis Eesti riigi suhtes lojaalsust,» selgitas Proos.

Venelaseks olemise uhkus

Samas selgus juulis korraldatud uuringust, et kaks kolmandikku eestivenelastest suhtuvad väga kriitiliselt üleminekusse eestikeelsele gümnaasiumiõppele, kuna kardetakse vene noorte teadmiste taseme ja vene keele oskuse langemist.

Kuna suurem osa eestivenelasi jälgib endiselt mitte Eesti, vaid Venemaa meediakanaleid, on plaan suurendada venelaste lojaalsust eesti keele õppega ilmselt läbi kukkunud, hindasid ühiskonnateadlased.

«81 protsenti venelastest tunnevad end teisejärgulisena. Nende hulka kuuluvad isegi need, kes saavad ühiskonnas hästi hakkama,» selgitas uuringu korraldanud sotsioloog Iris Pettai. «Uue integratsiooniprogrammiga tuleks venelastele anda tagasi venelaseks olemise uhkus.»

Vene versioonid

Sama arvas ka Proos, kelle sõnul peaks uue integratsiooniprogrammi väljakutseks olema venekeelse eestimeelsuse loomine. «Ehk palju rohkem peaks ühiskonnas toimuvat eestivenelastele selgitama ja näitama Eesti venekeelsete kanalite kaudu,» selgitas ta.

«Et võistelda edukalt Venemaa infovoogudega, tuleks tekitada Eesti venekeelsete meediakanalite sisemine konkurents ning luua venekeelseid versioone Eesti meediakanalitest, mille heaks näiteks on venekeelne Postimees,» lisas sotsioloog.

Proosi arvates võib sellele suurimaks takistuseks saada aga eestlaste hirm, et venekeelse meedia loomise varjus propageeritakse hoopis teise riigikeele kehtestamist.

Tallinna linnakantselei tellitud ja uuringufirma Saar Poll korraldatud uuringu tarbeks küsitleti juulikuus 1007 inimest, kellest 675 olid eestlased ja 332 mitte-eestlased.

Kuupäev: 2007-10-04
Kanal: Postimees
Autor: Peeter Kuimet