Uudised
Prindi lehekülg
Uuring: Enamus määratlemata kodakondsusega inimestest soovib saada Eesti kodakondsust
23.11.2005

EL Üleminekutoetuse tellitud uuringust määratlemata kodakondsusega isikute suhtumisest Eesti kodakondsuse saamisesse selgus, et kõigist küsitlusele vastajatest soovis saada Eesti kodakondsust 61%. Venemaa kodakondsust soovis saada 13% vastajatest, mõne muu riigi kodakondsust 6% vastanutest ning 17% ei soovinud mingit kodakondsust ehk nad soovisid praeguse olukorra jätkumist.

Uuringust selgus, et inimese sünnikoht omab väga olulist rolli selles, millist kodakondsust inimene endale soovib. Nendest, kes on sündinud Eestis, soovisid Eesti kodakondsust valdav enamik (73%), samas väljaspool Eestit sündinute hulgas soovis seda vaid alla poole vastanutest. Mida vanema inimesega oli tegu, seda vähem sooviti endale üldse mingit kodakondsust. EV kodakondsuse saamise peamised motiivid olid tunda end täisväärtusliku ühiskonnaliikmena, saada paremat tööd Eestis või välismaal ning kindlustada oma laste tulevik. 54% vastajatest on kindlad, et Eesti Vabariigi kodakondsuse saamine aitaks tõsta nende konkurentsivõimet Eesti tööturul.

Mis aitaks kõige paremini Eesti kodakondsuse eksamit sooritada? Kõige suurem osa, 31% vastajatest, arvas, et tuleks korraldada spetsiaalsed kursused, mis aitavad sooritada EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit. Integratsiooni Sihtasutuse Üleminekutoetuse projekti raames plaanitakse korraldada sellised tasuta kursused 10 000 inimesele.

Uuringu eesmärgiks oli uurida inimeste informeeritust Eesti kodakondsuse saamise tingimustest ning soovi seda taotleda. Küsitleti 1000 määratlemata kodakondsusega isikut. Uuringu teostas Saar Poll.

Arvamusuuringu aruanne

Arvamusuuringu graafikud