Uudised
Prindi lehekülg
Integratsiooniteema on ajakirjanduses oluline, kuid killustunud
27.10.2004

27. oktoobril esitlevad meediauurijad ülevaadet integratsiooniteema suundumustest Eesti ajakirjanduses viie aasta jooksul (1999 – 2003). Sel perioodil on lõimumise kui ühiskondliku protsessi käsitlus muutunud kokkuvõttes positiivsemaks, kuid säilinud on ka jäika suhtumist.

Võrdlusest viie aasta lõikes selgus, et venekeelne press on mõnedel teemadel ühisel seisukohal eestikeelse pressiga. Venekeelses pressis käsitletakse sarnaseid sündmusi, sarnase tonaalsusega ning viidatakse sageli ka eestlaste arvamustele. Samas erinevad oluliselt eesti- ja venekeelse kooskonna esindajate nägemused mitte-eestlastest ning nende identiteedist. Mitte-eestlaste ühiskonnas suurema osalemise idee on endiselt ebasoosingus.
Uuringu koordinaatori Ragne Kõutsi sõnul selgub 5 aasta tendentse jälgides, et on toimunud oluline nihe integratsiooni käsitlemisel nii eesti- kui venekeelses meedias. “Eesti- ja venekeelse selgelt eraldatud inforuumi olukorrast oleme liikunud inforuumide paljususse, kus eraldusjoon ei lähe enam räägitavat keelt pidi, vaid eraldajaks saavad elulaadi tunnused,” selgitas Kõuts.
Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel on Balti Ajakirjandusuurijate Assotsiatsiooni (BAMR) meediauurijad alates 1999. aastast pidevalt ja süsteemselt hinnanud integratsiooniprotsesside kajastamist eesti- ja venekeelses ajakirjanduses. Meediauuringut on toetanud Integratsiooni Sihtasutus, välisabiprojekt "Multikultuuriline Eesti" ja EL Phare programm.
Uurimuse põhjal valminud analüüsivad artiklid avaldatakse Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel eesti, vene ja inglise keeles.

NB. Siit lingid artiklitele