Uudised
Prindi lehekülg
Uuring: kutsekoolide venekeelsete rühmade õpetajad peavad eesti keele õpet vajalikuks
10.12.2013

PRESSITEADE

Täna esitleti Tallinnas kutsekoolide vene õppekeelega rühmade, õpetajate ja koolijuhtide seas läbiviidud uuringu tulemusi, mille kohaselt peab üle 80 protsendi riigikeelest erineva emakeelega õpetajaid ja koolijuhte eesti keele õpet enda jaoks vajalikuks.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellitud uuringust „Eestikeelse õppe rakendamine kutsekeskhariduse vene õppekeelega rühmades“ selgus, et peaaegu 2/3 koolijuhtidest hindavad nii erialamoodulite kui ka üldharidusainete õpetajate huvi eesti keele õppimise vastu väga suureks või küllaltki suureks. Kõik uuringus osalenud Ida-Virumaa koolijuhid plaanivad järgneva kahe õppeaasta jooksul korraldada muu emakeelega õpetajatele täiendavat eesti keele õpet.

„Eestikeelset õpet mittevajalikuks pidavate pedagoogide peamiseks argumendiks aine omandamine, mis ei tohiks puuduliku keeleoskuse tõttu kannatada. Õpilaste murekohaks on iseenda hakkamasaamine ning uuringus osalenud tunnistasid, et piisava eesti keele oskuseta on aineid raske omandada,“ tõdes MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

Üldharidusainete eesti keeles õpetamist pidas uuringu andmetel vajalikuks ainult 27 protsenti õpilastest ja erialamoodulite eesti keeles õpetamist 35 protsenti õppuritest. Teeninduse  õppekavarühmade õpilased hindasid erialamoodulite eestikeelset õpet märksa vajalikumaks kui teiste õppekavarühmade esindajad.

Uuringust nähtus, et 2/3 koolijuhtidest peab erialamoodulite eesti keeles õpetamist vajalikuks, kuid üldharidusainete puhul on sama meelt ainult pooled. Enam kui kolmandik õpetajatest arvab, et aineid ja mooduleid oleks vaja õpetada eesti keeles. Uuringus osalenud Tallinna õpetajad pooldasid eesti keeles õpetamist rohkem kui Ida-Virumaa kolleegid.

Küsitletud õpetajate hinnangul oleks vene õppekeelega rühmadele eestikeelse õppe läbi viimiseks vaja arendada eestikeelset kutsekeelt ja terminoloogiat, korraldada eesti keele õpet vene õppekeelega õpilaste keeleoskuse parandamiseks, hankida õppeasutusse erinevaid eestikeelseid õppe- ja abimaterjale, varustada raamatukogusid eestikeelse kirjandusega, viia läbi kakskeelse õppega seotud täienduskoolitusi ning tagada eestikeelse õppe rakendamist toetav keskkond nii riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil kui ka õppeasutuse siseselt.

Tondi kinnitas, et õpetajate, õpilaste ja kooli kartustesse suhtutakse mõistvalt ning seetõttu võimaldatakse mitmeid toetavaid tegevusi. „MISA on aastate jooksul pakkunud täiendavat keeleõpet ja koolitusi nii koolijuhtidele ja pedagoogidele kui ka õpilastele. Kutseõppurite keeleõppe toetamisel oleme auditoorsele õppele lisaks soodustanud erinevate aktiivõppe meetodite kasutamist – näiteks on korraldatud õppereise, tehtud koostööd teiste koolidega, osaletud praktikaprogrammides ja külastatud erialaga seonduvaid ettevõtteid,“ sõnas Tondi.

MISA on loonud kutsehariduse toetamiseks ka mitmeid erinevaid õppematerjale näiteks e-õppevara koondava eesti-, vene- ja ingliskeelse veebilehe www.kutsekeel.ee. Portaal koondab õppematerjale ja e-kursuste viiteid, vahendab uudiseid ning aitab kaasa õpetajate võrgustiku tekkele ja toimimisele. Veebilehe sihtrühmaks on kutsekoolide õpetajad ja õpilased, aga ka võõrkeeleõpetajad, üliõpilased, kõrgkoolid, tööandjad, erialaliidud jt.

Tondi sõnul ei ole kutsekoolid paraku riigi poolt pakutud võimalusi piisavalt aktiivselt kasutanud. „Kõikide tegevustes osalenud õpilaste ja pedagoogide rahulolu on olnud väga kõrge, kuid kutsume jätkuvalt kutsekoolide õpetajaid ja juhte üles aktiivsemalt pakutavaid võimalusi kasutama ja õppetegevust rikastama. Hea eesti keele oskus on vajalik konkurentsivõime ja toimetuleku jaoks nii tööalaselt kui igapäevaelus,“ lisas Tondi.

Septembris ja oktoobris küsitleti kutsekoolide õpilasi, õpetajaid ja koolijuhte kokku üheteistkümnes kutseõppeasutuses Tallinnas ja Ida-Virumaal. Uuring selgitas osapoolte hoiakuid ja valmisolekut eestikeelsele õppele ülemineku osas ning kaardistas takistusi, mida kutsekoolid tunnetavad eestikeelsele õppele ülemineku protsessis.

Uuringu ettevalmistamisel osales Haridus- ja Teadusministeerium. Uuringu tellis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) Euroopa Sotsiaalfondist rahastava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames. Uuringu viis läbi OÜ Saar Poll. Uuringu tulemustega saab tutvuda MISA koduleheküljel http://www.meis.ee/uuringud.


Lisainfo:
Jana Tondi
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Elukestva õppe üksuse juht
Tel 6599 069
E-post jana.tondi@meis.ee