Uudiskiri
Prindi lehekülg
JUULI-AUGUST 2018
04.07.2018

7 asja, millega arvestada vene emakeelega noortele sotsiaalkampaaniat korraldades
Uued eesti keele kursused algavad augusti lõpus
Praegu on õige aeg registreeruda eesti keele klubisse
Tööandjad on agarad tuge küsima
Eestisse tagasipöördunud, lööge kaasa arvamusfestivali debatis „Tagasi Eestisse“!
Tule loomehäkile lõimumislahendusi otsima
Narvas alustas tööd uus nõustaja
Pidulik lõppakord rahvusvähemuste pühapäevakoolide õppeaastale
Tule Peipsi äärde vaimulikku muusikat nautima
Suvefestival Multikultuurne Pärnu on 11. augustil 

 

7 asja, millega arvestada vene emakeelega noortele sotsiaalkampaaniat korraldades

Integratsiooni Sihtasutus tellis Balti Uuringute Instituudilt analüüsi mullukevadisele sotsiaalkampaaniale, millega innustati vene emakeelega noori tööle kandideerima riigisektorisse. Analüüsi läbiviimisel intervjueeriti kampaaniaga seotud osapooli, mh vene emakeelega inimesi vanuses 17-26 aastat ehk noori, kellele kampaania oli suunatud. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.



Analüüsist koorus välja terve rida näpunäiteid, millega tasub vene emakeelega noortele sotsiaalkampaaniat korraldades arvestada.

Testi oma sõnumit eelnevalt sihtrühmade peal
Anna endale aru, et sina ei pruugi täielikult mõista, kuidas vene emakeelega noor sinu väga heade kavatsustega korraldatud kampaania sõnumit vastu võtab. Vene emakeelega noored kardavad, et konkurentsis jäädakse etnilistele eestlastele alla ja avaliku sektori töökohale kandideerimine on nende jaoks juba eos läbikukkunud projekt, sestap tuleks üldise kandideerima kutsumise asemel reklaami sihtida isiklikumalt, nt: "Kas sa oskad ka vene keelt? Meil on vaja inimesi, kes oskavad lisaks eesti keelele ka vene keelt!".

Rõhuta rahvuse asemel, milline lisaväärtus on vene emakeelega noortel
Vene emakeelega noored on umbusklikud selles suhtes, et neid tõesti kandideerima oodatakse, kuna nende silmis on stereotüüpne Eesti ministeerium selline, kus ei ole muust rahvusest inimesi. Kui nad aga tajuvad, et neil on takistuse asemel kandideerimisel hoopis eelis - vene keele oskus, vene kultuuri tundmine, vene kogukonna parem tajumine jmt -, kinnitab see neile, et vene emakeelega noored on avalikus sektoris tõesti oodatud.

Välimeediaplakatite püstitamise asemel tasuks ehk külastada koole
Püüa analüüsida, mil moel saaksid oma sõnumi kõige tõhusamalt viia noorteni. Selles kampaanias kasutatud erinevate elementide osas hindasid noored kõige vähem mõjusaks välimeediaplakateid, kuna nende arvates ei olnud plakatite sõnum ja kujundus kõige paremini sihtrühma arvestades läbi mõeldud. Kampaaniaanalüüsi tehes koorus välja mõte, et külastada tuleb hoopis koole. "Kuna poliit- ja kinnisvarareklaame on hästi palju, siis vaatad, et mingi järjekordne nägu ning sa üldse ei süvene, mis seal kirjas on." Noored usuvad mitte reklaami, vaid seda, mida teine noor neile räägib.

Kooli külastades väldi lihtsalt aja täisrääkimist
Kuigi enamik küsitletutest nimetas otsekontakti, sh koolide külastusi, mõjuka meetmena, on oluline silmas pidada, et kontakt peab olema mõtestatud, kaasav ja kvaliteetne. Noored ei soovi olla passiivsed kuulajad, vaid aktiivsed kaasarääkijad-arutlejad. Klassi võiks jagada väiksemateks gruppideks, nii tekiks parem kontakt esinejaga. Lisaks oleks mõistlik koolikülastusi teha noorte emakeeles, et nad saaksid võimalikult palju kaasa mõelda.

"Eriti hea, kui tuleks rääkima keegi, kes on samas koolis käinud! Näiteks tuleks ja ütleks, et viis aastat tagasi lõpetasin sellesama kooli ja nüüd töötan sellises kohas". "Oluline on inimese isiklik kogemus – nt Narvast pärit Riigikogu liige, narvakad vaatavad teda suurisilmi, ei saa üldse aru, kuidas ta sai sellisesse kohta välja jõuda, kuidas ta eesti keelega hakkama saab – ja tema siis ütleks, et see on võimalik, ja tal on oma isiklik kogemus".


Paku noortele aktiivsemalt välja töövarjuks olemise võimalust

Paljude fookusgrupi intervjuudes osalenute vastuste põhjal selgus, et noortele seostub avalik sektor suuresti Sisekaitseakadeemia ja selles õpitavate erialadega. Tööd ministeeriumis peetakse igavaks, bürokraatlikuks ja "mingite paberitega töötamiseks". Et asjast õigemat pilti saada, oleks noorte meelest väga hea mõte pakkuda neile aktiivsemalt välja töövarjuks olemise võimalust.

Integratsiooniks ei piisa vaid eesti ja vene noorte kokkutoomisest
Vene emakeelega noored tajuvad, et ei ole eesti kollektiivis oodatud ega tunneks ennast seal mugavalt. Taoline kogemus on tekkinud muuhulgas ka ühisprojektide tulemusena, kus noored on tundnud, et isegi kui nad proovivad eesti keeles suhelda, puudub eestlastel huvi venelastega kontaktide loomise vastu ja nad hoiavad pigem omaette.

Noored leidsid, et ei piisa lihtsalt inimeste kokkutoomisest ühte kohta, vaid võiks kasutada üksteise tundmaõppimist soodustavaid tegevusi, nt meeskonnamänge, arutelusid jms. Muuhulgas sooviksid vene emakeelega noored väga, et eesti noortele tutvustatakse vene/eestivene kultuuri ka positiivses võtmes ja lähenetakse integratsioonile kahepoolselt, selle asemel, et ainult oodata, et „venelased meie kultuuri ära õpiksid“.

Veebilehe aadress ei pea olema venekeelne
Eestlasele tundub loogiline, et vene noortele suunatud veebilehe aadress on venekeelne. Analüüsi käigus selgus aga, et ladina tähtedega kirjutatud venepärases nimes www.karjeravestonii.ee on vene emakeelega noortel raske esimesel lugemisel tuvastada peamist mõtet ("karjäär"). Vene keele kasutus tekitas vene taustaga noortes võõrastust: „Milleks teha Eestis veebilehele, mille eesmärk on saada venelasi eesti kultuuri sekka, nimi vene keeles? Ma ei näe sellel mõtet."

Mullusest kampaaniast. Olukorras, kus Eesti avalikus sektoris on märksa vähem venekeelseid noori kui elanike suhtarvu poolest olla võiks, tellis Integratsiooni Sihtasutus kampaania, mille eesmärk oli julgustada eesti keelest erineva emakeelega noori kandideerima tööle riigisektorisse. Kampaaniat rahastas Euroopa Sotsiaalfond.
 

Kampaania viis läbi BIG IDEA Grupp OÜ perioodil märts-juuni 2017 ning selle peamised tegevused olid kampaania veebileht, välimeedia kampaania (mis koosnes plakatitest, bussikleebistest ja –käepidemetest), telesaade „Varju päev“ ning selle raames valminud lühivideod, infoseminarid koolides lõpuklasside noortele ning tudengitele kahes kõrgkoolis (Narva Kolledžis ja Tallinna Ülikoolis).



Uued eesti keele kursused algavad augusti lõpus
 
8. augustil avatakse Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel registreerimine eesti keele A1-C1 tasemel kursustele. 125 keeleõpperühmas avaneb võimalus keelt õppida 2000 inimesel. Nii saavad Narvas eesti keelt õppima asuda 550 inimest, Ida-Virumaal (Sillamäe, Kohta-Järve, Ahtme, Jõhvi) 544 inimest, Tallinnas 810 ja mujal Eestis 96 inimest. 


 

Eesti keele kursuse pikkus on 120 tundi ja igas keelerühmas osaleb kuni 16 inimest. Õppetöö kestab orienteeruvalt 4,5 kuud perioodil 21.08.-20.12.2018.
 

Keeleõpet hakkavad läbi viima Atlasnet MTÜ, Folksuniversitetet Estonia MTÜ, Sihtasutus Edukool, Osaühing Kersti Võlu Koolituskeskus ja Multilingua Keelekeskus OÜ. Lisaks korraldatakse keelekursused algajatele Narva ja Tallinna eesti keele majades.
 

Registreerumine eesti keele kursustele avatakse aadressil https://www.integratsioon.ee/registreerimine.

NB! Registreerudes tuleb kõigepealt valida linn, kus te kursust läbima hakkate, seejärel keeleoskuse tase A1-C1 (A1 - algtase,  A2 - elementaartase, B1 - kesktase, B2 - kõrgem kesktase ja C1 - edasijõudnu tase). Seejärel valige endale sobivad nädalapäevad ja kellaajad ning kursuse toimumise koht.
 

Et valida õige tasemega kursus, tuleb enda keeleoskust testida, selleks saab lahendada keeletesti, milleks on antud 20 minutit.
 

Mõned juhised kursustele registreerijale
 

Kuidas registreeruda?

1. Valige kõigepealt regioon/linn, kus soovite kursustel osaleda.
2. Seejärel testige oma keeleoskust – test on ühendatud registreerimise vormiga.
3. Pärast taseme selgumist pakutakse teile kursusi, mille seast valige endale sobiv nii keeletaseme kui toimumise asukoha osas.
4. Seejärel kirjutage LADINA TÄHTEDEGA oma ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-maili aadress ja telefoninumber.
5. NB! Täita tuleb kõik väljad!
6. Kursused täituvad registreerumise järjekorras – igas grupis on kuni 16 kohta põhinimekirjas ja viis kohta varunimekirjas. Varunimekirja registreerunud inimene pääseb õppima 1 kuu jooksul kursuse algusest juhul, kui keegi põhinimekirjast jätab kursusele ilmumata, loobub või katkestab kursuse ehk vabanenud õppekoht põhinimekirjast täidetakse inimesega varunimekirjast. 
7. Seejärel saate veebilehel ja ka oma e-posti aadressile teate, kas registreerumine õnnestus. Automaatvastuses on kirjas kursuse alguskuupäev, koht ja kontaktinfo.
 

Oma keeleoskust saab kiiresti hinnata http://web.meis.ee/testest/ 

Tasuta keelt õppida saab siin https://www.keeletee.ee/ ja www.speakly.me.


Eesti keele kursusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ kaudu ning Kultuuriministeeriumi ja eesti keele majade vahenditest.
 

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel: +372 659 9069, E-post: jana.tondi@integratsioon.ee


 

Praegu on õige aeg registreeruda eesti keele klubisse


Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid alustavad taas tegevust küll augusti lõpus, kuid registreeruda saab juba nüüd.

Enamus uusi klubisid alustavad oma tegevust sügisel Narvas ja teistes Ida-Virumaa piirkondades nagu Ahtmes ja Jõhvis. Samuti alustavad tegevust klubid Tallinnas.
 

Klubis saavad eesti keelt õppida ja praktiseerida inimesed, kes soovivad leida tuge ja innustust keele julgemaks kasutamiseks igapäevases elus ning tutvuda eesti kultuuriga.

 

Registreeri end klubisse https://www.integratsioon.ee/klubidesse-registreerimine 
 

Klubisid korraldavad sihtasutusega koostöös Change Partners OÜ, Atlasnet MTÜ, OÜ Mitteldorf, OÜ Keelepisik ja ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ.

Klubisse registreerumiseks pead valima endale sobiva klubi, vt sobivaid klubi toimumise aegu ja kohti siit:

https://keeleklubid.weebly.com/uued-klubid.html      
http://www.keelepisik.ee/meist/keeleoppe-klubiohtud/    
http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html        
https://klubiuudised.wordpress.com/kontakt/     
http://www.atlasnet.ee/klubid


Klubi tegevustest saad aimu, lugeda ja vaadata pilte siit: https://keeleklubiblog.wordpress.com/ , http://eestikeeleklubid.blogspot.com.ee/, http://keeleklubid.weebly.com/ ja http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html


Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi külastas hiljuti Tartu klubi, kust leidis eest entusiastlikud klubilased. Üks osalejatest Irina Duškina rääkis, et tema klubist puudutakse üliharva ja lisaks õpib Tartu Kutsehariduskeskuse täienduskoolituskursusel.

Jana Tondi sõnul on keeleklubi just õige koht, kust otsida keeleõppeks motivatsiooni ja hakkamasaamise tunnet. „Toetav õhkkond aitab ebakindlusest kiiresti vabaneda ning ühel hetkel märkad, et räägidki eesti keeles,“ ütles Tondi.


Klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.

 

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, E-post: jana.tondi@integratsioon.ee


 

Tööandjad on agarad tuge küsima

 

Teavitasime juunikuu uudiskirjas uuest võimalusest tööandjatele - alates 1. juunist pakuvad Eesti Töötukassa ja Integratsiooni Sihtasutus üheskoos tuge töötajate eesti keele oskuse parandamiseks.

 

Kohe pöördusidki sihtasutusse esimesed tööandjad, kellel on sadu tuge vajavaid töötajaid. Tööandjaile teeb muret, et hoolimata vajalikust keeletaseme tunnistusest puudub paljudel töötajatel julgus rääkida eesti keeles ning harjumus jälgida eestikeelset infot. Tulemuseks on aeglustunud tööprotsess ja kehv infovahetus piirkondade või osakondade vahel. Sestap on tööandjad väga motiveeritud arendama oma töötajate eesti keeles rääkimise ja kõnest arusaamise oskust ning pakkuma tuge selleks, et töötajad ületaksid sisemise barjääri eesti keeles suhtlemise ees.


Juba varasemalt on sihtasutus nõustanud paljusid tööandjaid, analüüsides tööandja võimalusi ja töötajate ootusi eesti keele õppele. Juunis külastasid sihtasutuse nõustajad Maxima osakondi nii Tallinnas kui Narvas, Politsei- ja Piirivalveametit Narvas ja Narva Haiglat. Tööandja otsib endale partnerit, kes olemasolevate eesti keele õppimise võimaluste juures käivitab protsessi, mis motiveerib ja julgustab töötajaid rakendama eesti keelt töökohal ennekõike varem saadud teadmiste baasil. Tööandjad on valmis tegema töötajatele eesti keele õppe kättesaadavaks töökohal ning erilist huvi tuntakse keelekohvikute korraldamise vastu.

 

Integratsiooni Sihtasutuse nõustamis- ja infoteenuse kohta saab lisateavet https://www.integratsioon.ee/noustamine või võttes ühendust infotelefonil 800 9999 või kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee

 

Vastavalt tööandja soovile pakume ka

  • töötajatele kohanemis- ja lõimumisalast teavitust ning nõustamist tööandja ruumides,
  • pärast töötajate keeleõppe käivitamist toetame nõuannetega metoodikate rakendamisel ning juhendame, kuidas toetada töötajate iseseisva keeleõppe alustamist ja jätkamist,
  • võimalust osaleda mitmeetapilisel koolitusel keelekohvikute metoodika rakendamiseks ja samuti mentorlust. Nõustatavad ja koolitatavad võivad olla ettevõtete juhid, osakonnajuhid, personalijuhid, koolitusjuhid, keelekohvikute eestvedajad jt.


Tööandjale pakutava toe elluviimist rahastab Euroopa Sotsiaalfond projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused".



Eestisse tagasipöördunud, lööge kaasa arvamusfestivali debatis „Tagasi Eestisse“!

Reedel, 10. augustil kell 14:00-15:30 leiab Paides arvamusfestivalil Eesti Meedia laval aset debatt „Tagasi Eestisse“, kuhu ootame publiku sekka aktiivselt arvamust avaldama inimesi, kellel on isiklik Eestisse tagasipöördumise kogemus pärast aastaid võõrsil olemist.

Debatti juhib ajakirjanik Neeme Raud, osalevad Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar, poliitikud Marina Kaljurand, Mailis Reps, Yoko Alender jt. Publikujutte juhib Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv.



Tule loomehäkile lõimumislahendusi otsima

Baltimaade suurim loomemajanduse arendusmaraton Loomehäkk toimub kuuendat korda 14.-16. septembrini ja häkib sel korral ühe alateemana lõimumist ühiskonnas. Loomehäkk vol 6: Creative Tech kolib sel korral Mektory hoonesse TTÜ linnakus, kus 48 tunni jooksul otsivad üle saja arendaja digitaalseid lahendusi lõimumisega seotud väljakutsetele. Parima lõimumisrakenduse loonud meeskonnale annab Kultuuriministeerium välja 3000-eurose eriauhinna.



Septembrikuu Loomehäkk otsib digilahendusi, mis aitavad muuta ühiskonda sidusamaks. Lisaks digitaalsetele lõimumislahendustele on Loomehäkile oodatud kõik, kes soovivad tegeleda digilahenduste loomisega kõigis loomemajanduse valdkondades laiemalt.

Kultuuriministeeriumi asekantsleri Piret Hartmani sõnul tuleb lõimumisega tegelevatel organisatsioonidel järjest rohkem rakendada digitaalseid lahendusi ja Loomehäkk on üks viis tuua kokku selles valdkonnas liikuvaid ideid ja inimesi, kes tahavad neid ellu viia. „Lõimumisele on pikalt vaadatud läbi traditsioonilise prisma, aga nii noorte kui pagulaste küsimustega tegelemiseks pakub just digimaailm täiesti uusi võimalusi,“ kommenteeris Hartman.
 
Loomehäkile on oodatud kõik huvilised loomeinimestest ja programmeerijatest disainerite ja ettevõtjateni, et 48 tunni jooksul välja töötada tõeliselt uuenduslik lahendus, mis kasutab loovust tehnoloogias ja tehnoloogiat loomemajanduses. Loomehäkk annab osalejate käsutusse parimad Eesti mentorid, palju auhindu, inspireeriva seltskonna ja kogu Mektory hoone.

Loomehäkk on tudengitele tasuta, registreeruda saab ürituse Facebooki lehel https://www.facebook.com/events/331396207337330/ 

Loomehäkile võib tulla oma idee ja meeskonnaga, aga ka teiste ideid kuulama ja tiimiga liituma. Loomehäkk lõpeb parimate auhindamisega, mille preemiad on välja pannud  üle 15 partneri, teiste seas Tallink, ERR, Eesti Filmi Instituut, Apollo, Tallinn Music Week, EstBAN, Prototron, Veebimajutus, Microsoft, Vaba Lava, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Latitude 59 ja teised.
 
Loomehäkki korraldavad digimeedia inkubaator DIGIX, Tallinna Ülikooli Avatud akadeemia ja Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, Tehnopol, Loov Eesti ja Kultuuriministeerium ning see on osa Edu&Tegu STARTERcreative programmist. Loomehäkki kaasrahastavad Euroopa Liit ja Tallinna Ettevõtlusamet ning Integratsiooni Sihtasutus.
 
Lisainfo:
Martin Aadamsoo, DIGIXi tegevjuht, e-posti aadress: martin@digix.eu, tel +372 56 508383                                   
Olga Sõtnik, Kultuuriministeerium, e-posti aadress: olga.sotnik@kul.ee


 

Narvas alustas tööd uus nõustaja

Alates 4. juunist töötab nõustajana Narvas Jelena Kulpina.

Jelena on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning on erialalt huvijuht multikultuurses keskkonnas. Tema senine töökogemus on noorsootöö ja karjäärinõustamise vallast, aga juba ülikooli ajal hakkasid teda huvitama integratsiooni ning kultuuri ja keeleõppe teemad. 

Jelena leiab, et inimeste abistamine on talle südamelähedane tegevus ning sellepärast sooviski nõustajana tööle hakata. Usub, et vajalikku infot ja tegevusplaani omades suudavad inimesed oma elu paremaks muuta.




 

Pidulik lõppakord rahvusvähemuste pühapäevakoolide õppeaastale

16. juunil pandi Maarjamäe lossis ja Filmimuuseumis pidulikult punkt rahvusvähemuste pühapäevakoolide õppeaastale.


 

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar tegi lõppevast õppeaastast kokkuvõtte ja andis koolidele üle tänukirjad. Pühapäevakoolide õpetajaid tervitas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane, Valitsuse kommunikatsioonibüroo nõunik Marianna Makarova andis ülevaate uuringust „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“ ning Eesti Ajaloomuuseumi pedagoog Galina Zaitseva tutvustas sündmuse toimumiskoha Eesti Ajaloomuuseumi, sh Filmimuuseumi õppeprogramme. Eesti Rahvusvähemuste Pühapäevakoolide Õpetajate Ühingu esimees Roman Ljagu rääkis ühingu tänavustest plaanidest. Seejärel oli ekskursioon Maarjamäe lossis ja Filmimuuseumis.


 

Tule Peipsi äärde vaimulikku muusikat nautima

7.-12. augustini oodatakse muusikasõpru Peipsi pealinna Mustveesse rahvusvahelisele vaimuliku muusika festivalile.
 

Festival pakub kõrgetasemelisi kontserte Mustvee pühakodades. Igas kontserdipaigas - EELK Mustvee kirikus, Baptistikoguduses, õigeusu kirikus, ainuusulises kirikus ja vanausuliste palvelas - kõlab sellele konfessioonile ja kultuurile lähedane muusika. Sündmusele paneb punkti pidulik galakontsert, kus astuvad üles kõik festivali esinejad.

Festivalil osalevad kirikukellade ansambel Bjarozki Valgevenest, ansambel Orthodox Singers, Nekrassovi kasakate folklooransambel Moskvast, kvartett Konevski kloostrist jt.
 

Festivali rahastatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside projektikonkursi raames Kultuuriministeeriumi eelarvest.



 

Suvefestival Multikultuurne Pärnu on 11. augustil 
 

11. augustil seame sammud Pärnusse, sest seal ootab ees rahvusvähemuste suvefestival Multikultuurne Pärnu.



Eri rahvakildude rahvakunsti toovad publiku ette laste ja noorte kollektiivid Lätist, Valgevenest, Venemaalt ja Eestist ning täiskasvanute ansamblid Tallinnast, Narvast, Haapsalust, Sindist ja Pärnust.
 

Festivali toimumiskohaks on Rüütli plats, kus 23. veebruaril 1918 loeti ette “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Kontsert algab kell 12:00.


Festivali korraldab MTÜ Rahvusvähemuste Liit Raduga Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi ja Pärnu linna toetusel.
 

Lisainfo: Galina Ivanova, MTÜ Rahvusvähemuste Liit Raduga juhatuse liige, tel. +372 5800 8847, e-post: raduga_parnu@mail.ru