Septembris on tähelepanu keskmes siin elavad rahvusvähemused
Viis põhjust tulla Rahvuskultuuride Loomepajale
Kultuuriseltsid lõpetavad omaettehoidmise
Lõimumise aastapreemiatele oodatakse kandideerima ka noori
Märgi kalendrisse: rahvusvaheline lõimumiskonverents on 15.–16. novembrini
Selgus Ida-Virumaa õpetajatele eesti keele kursuste korraldaja
Tahad eesti keelt praktiseerida? Registreeru keelekohvikusse
Tartus alustab sügisest kultuurilist lõimumist toetav koolitusprogramm
Kavas on luua äpp, mis aitaks eesti keelt praktiseerida
Tahad eesti kultuurist aru saada? Liitu Kultuurisammuga
Kust saada julgust kodakondsuseksami sooritamiseks?
Rakenduskeskusel on uus juht
Kes on Tallinna eesti keele maja juht?
Kes on Narva eesti keele maja juht?
September on Eestis rahvuskultuuride kuu, mis kutsub märkama ja tunnustama siin elavaid rahvusvähemusi. Eesti on koduks 194 eri rahvusele - rahvuskultuuride kuu pakub head võimalust avastada eri rahvuste kultuuri, käsitööd ja kokakunsti.
Rahvuskultuuride kuu on täis pikitud rahvusvähemuste kultuuri tutvustavaid sündmusi Tallinnas, Jõhvis, Pärnus, Haapsalus ja mujal. Kava pakub kontsertide ja näituste kõrval ka tervet rida õpitube – küll proovitakse kätt türgi kohvi ja udmurdi rahvustoitude tegemisel, õpitakse lesgiini tantsu või tehakse traditsioonilisi vene kaltsunukke.
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul tegutseb Eestis enam kui 300 eri rahvuste kultuuriseltsi ja üle 30 pühapäevakooli, kus hoitakse elus oma emakeelt, kombestikku ja käsitööoskusi. „Oma esivanemate traditsioone kalliks pidavad rahvusseltside inimesed suhtuvad austusega ka Eesti kommetesse ja kultuuri,“ on Käosaar veendunud.
Eesti suuremad rahvusgrupid on lisaks eestlastele venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Siin elab ka arvukalt tatarlasi, juute, leedukaid, poolakaid, sakslasi ja armeenlasi. Võrreldes viimase rahvaloenduse andmetega on suurenenud riigis elavate ukrainlaste, grusiinide, aserbaidžaanlaste, rootslaste, inglaste, ameeriklaste, itaallaste, prantslaste, hollandlaste ja hiinlaste arv.
“Eesti rikkus on meie inimesed, meie mitmekülgne kultuuripärand ja traditsioonid. Mida rohkem oskame seda rikkust märgata, hinnata ja hoida, luua omavahelisi kontakte, seda tugevamad ja õnnelikumad me ühiskonnana oleme,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.
„Käimas on Euroopa kultuuripärandiaasta, mis tõstab esile Euroopa rikkalikku kultuuripärandit. Tänavune september on Eestis kuulutatud rahvuskultuuride kuuks,“ ütles Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 projektijuht Eestis ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht.
Kuu üheks oodatuimaks sündmuseks on 22.-23. septembril kell 10-18 Tallinnas Raekoja platsil toimuv Eestimaa Rahvuste Ühenduse korraldatav etnolaat ja kontsert. Etnolaadalt on võimalik osta rahvustoite ja –jooke ning käsitööesemeid. Kontserdil astuvad üles rahvusseltside laulukollektiivid.
Samal nädalavahetusel, 23. septembril, leiab aset suurejooneline XV vähemusrahvuste kultuurifestival „Rahvuskultuuride loomepada“.
Enamik üritusi on tasuta.
Täpsemat infot sündmuste kohta leiate SIIT
Septembris tähistame rahvuskultuuride kuud, mis tõstab tähelepanu keskmesse Eestis elavad rahvusvähemused. Üks kuu kirkamaid sündmusi on 23. septembril Jõhvi kontserdimajas peetav Rahvuskultuuride Loomepada. Ida-Virumaa rahvuste päeva tähtsündmust korraldatakse tänavu juba 15. korda.
 1. Eri rahvaste road ootavad maitsmist
Loomepaja korraldajad on sel aastal sisse toonud rahvustoitude teema. Festivali päeval ootab varasemaid tulijaid kontserdimaja fuajees kaetud laud eri rahvuste roogadega. Tule proovi, kuidas sulle maitsevad usbeki, juudi, vene, poola ja teiste rahvuste suupisted.
Kontserdimaja kohvik Noot on oma menüü kohandanud samuti Loomepaja temaatikale vastavaks ning sündmusele eelneval nädalal saab seal iga päev nautida eri rahvaste roogasid.
2. Hangi endale unikaalne postmark
Loomepaja 15. sünnipäeva puhul antakse välja postmark, millele lisandub spetsiaalse kujundusega ümbrik ja eritempel. Marki esitletakse 18. septembril Jõhvi kaubakeskuses Jõhvikas, kuid Loomepajal saab samuti marki osta. Kellel ostusoov, varugu kaasa natuke sularaha.
Mark on piiratud trükiarvuga ehk äärmiselt unikaalne. Miks mitte kohe koha peal ka selle erilise ümbrikuga kirja saata?
3. Katseta põnevat käsitööd
Mäletad, kuidas sinu vanaema ikka näputööd tegi ja selle rahustavat mõju kiitis? Äkki tasuks sinulgi käsitööd proovida. Miks mitte teha sellega algust Rahvuskultuuride Loomepajal, kus saab õppida tatari rahvuslikku tikandit, meisterdada lapinukke ja joonistada keraamikale. Narva pitsikool eksponeerib Loomepajal imelist näitust "Pits kui kunst". Kellel piisavalt julgust, et õppida niplispitsi tegemist, siis palun väga: kohal on Olga Kublitskaja Narva pitsikoolist, kes lahkesti oma oskusi ja teadmisi kõigiga jagab.
4. Löö kaasa ühislaulmises
Loomepaja galakontsertile lisavad värvi külaliskollektiivid Poolast ja Valgevenest ning Tallinna Poistekoor Lydia Rahula juhatusel. Laulda saab ka ise, sest kohale on kutsutud rahvamuusikud Ervin Lember, Illlar Vimberg ja Anatoli Zamahhov, kelle eestvõttel leiab aset võimas ühislaulmine. „Kungla rahvas“, „Mere pidu“, „Rotterdam“, „Aissa“ on vaid mõned neist teada-tuntud ja armastatud lauludest, mida üheskoos laulma hakkame.
5. Ära jää ilma sünnipäevatordist
Loomepada algab magusalt ja lõpeb samamoodi. 15. sünnipäeva puhul pakutakse kõigile päeva lõpus sünnipäevatorti. Seega ära kiirusta kojuminekuga, vaid võta veel hetk kohvi ja tordi jaoks, mida pakutakse suisa kahel korrusel. Ning lahkudes astu juurde ka sündmuse korraldajaile Anne Uttendorfile Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskusest ja Aleksandr Dusmanile Ida-Virumaa Integratsioonikeskusest, et neid toreda päeva eest tänada.
Rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside katusorganisatsioonid otsustasid hakata omavahel tihedamat koostööd tegema. Reedel, 7. septembril, kell 11:00 saadakse kokku Mooste mõisas, et asuda kokku panema ühisprojekte.
Esindatud on vene, ukraina, mordva, tatari, valgevene, aseri, armeenia, ingerisoome, eesti ja teised rahvused, ühtekokku 65 osalejat.
Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuhi Kristina Pirgopi sõnul leidis mastaapsem eesti ja rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide kohtumine esmakordselt aset aasta tagasi. Tookord avaldasid osalejad soovi kohtumisi jätkata ja seetõttu korraldabki Integratsiooni Sihtasutus koos Kultuuriministeeriumi ja Eesti Folkloorinõukoguga kokkusaamise Moostes.
„Eelmise aasta kogemus näitas, et arutelud erinevatest kultuuridest inimestega on suurepäraseks kasvulavaks uutele ideedele ja ettevõtmistele. Seekord hakkavad osalejad looma ühisprojekte. Koha peal hääletatakse, milliseid neist võiks kohe ellu viia. Oleme parimate projektide toetamiseks välja pannud 6000 eurot,“ lausus Pirgop.
Kohtumisel arutletakse ka teemal „Mida ette võtta, et sinu kultuuripärand kõnetaks võimalikult paljusid inimesi?“. Käimas on Euroopa kultuuripärandi aasta ning september on ühtlasi ka rahvuskultuuride kuu.
Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja konkursi lõimumisvaldkonna 2017.-2018. aasta meedia- ja arenduspreemiatele. Sihtasutus soovib tunnustada neid era- ja juriidilisi isikuid, kes on viimase aasta jooksul innustanud eri rahvustest inimesi koos tegutsema. Preemiate fond on 4000 eurot.
Lõimumisvaldkonna meedia- ja arenduspreemiad antakse välja neljas kategoorias:
- Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.
- Kontaktide soodustamine eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanike vahel. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.
- Lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meediaprojektide, raadiosaadete või artiklite kaudu. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.
- Lõimumisvaldkonna või rahvusvähemuste kultuuri noore tegija preemia (kandidaadi vanusepiir kuni 26. eluaastani k.a.), kes on aktiivselt panustanud valdkonna arendamisse. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.
Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonna juht Kristina Pirgop ootab kõiki lõimumise valdkonda panustanud isikuid julgesti kandideerima. „Eriti oodatud on noored inimesed, kes andnud hoogu eri rahvusest Eesti elanike koos tegutsemisele või õhutanud oma tegevusega stereotüüpidest üle saama. Tahame neid noori avalikult ära märkida ja tunnustada,“ lausus Pirgop.
Kandidaatide esitamiseks tuleb täita vastav taotlusvorm, mis asub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel www.integratsioon.ee.
Taotluste esitamise tähtaeg on 10. oktoober 2018 kell 16:00.
Preemiate saajad kuulutatakse välja käesoleva aasta 15. novembril toimuval meedia- ja arenduspreemiate üleandmise sündmusel. Preemiate saajate nimed avaldatakse Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.
Integratsiooni Sihtasutus annab lõimumisvaldkonna arenduspreemiaid välja alates aastast 1999 ja meediapreemiaid aastast 2009. Lõimumisvaldkonna arenduspreemiate väljaandmist rahastab Kultuuriministeerium.
Lisainfo:
Kristina Pirgop, partnerlussuhete valdkonnajuht, tel 659 9024, e-post: kristina.pirgop@integratsioon.ee
Tänavune konverents pealkirjaga „Minu kodu, meie kodu: mis meid ühendab mitmekultuurilises ühiskonnas“ toimub 15. ja 16. novembril Radisson Blu Sky Hotellis (Rävala pst 3, Tallinn).
Üks konverentsi silmapaistvamaid külalisesinejaid on Stanfordi Ülikooli politoloogiaprofessor David Laitin (USA), kes juhib immigratsioonipoliitikat uurivat laborit https://immigrationlab.org/ Professor Laitini avaldatud raamatute seas on mh “Identity in Formation: The Russian-Speaking Populations in the Near Abroad”, milles analüüsitakse venekeelse elanikkonna identiteeti nõukogudejärgsel ajastul Eestis, Lätis, Kasahstanis ja Ukrainas.
Lisaks astuvad üles multikultuurilisuse poliitika indeksi üks väljatöötajaid Keith Banting Queensi Ülikoolist, Open Ülikooli sotsioloogiaprofessor ja sotsio-kultuuriliste muutuste keskuse üks juhte professor Marie Gillespie (Suurbritannia) – https://www.cresc.ac.uk/, kes on ka projekti “Dialogues Across Borders” üks eestvedajaid ja Elava raamatukogu looja Ronni Abergel (Taani). Elav raamatukogu on selline formaat, kus raamatute asemel annavad päris inimesed oma lugusid laenuks.
Sel sügisel läheb 120 Ida-Virumaa õpetajat eesti keele kursustele, mida hakkab pakkuma Eterna Koolituskeskus OÜ. Ida-Virumaa koolide ja lasteaedade haridustöötajad saavad end kursustele registreerida kuni 9. septembrini Integratsiooni Sihtasutuses.
Ida-Virumaa õpetajate eesti keele koolitused hakkavad toimuma ühtekokku kümnes rühmas Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Ahtmes ja Jõhvis. Kursuse maht on 250 akadeemilist tundi, millest 210 tundi on auditoorsed tunnid ning 40 on mitteformaalset õpet. Lisaks korraldatakse viis koolituspäeva õpitu ülekordamiseks ja kinnistamiseks, aga ka õppekäikudeks mööda Eestimaad.
Kõik keeleõppeprogrammi ülesanded on tihedalt seotud õpetaja keeleoskuse tõstmisega, harjutatakse nii kuulamist, rääkimist, kui ka kirjutamist.
Koolitused algavad septembri lõpus ja lõpevad 2019. aasta maikuus. Kursuse lõpus peavad kõik keeleõppes osalejad sooritama kesk- või kõrgtasemel riikliku tasemeeksami.
Ida-Virumaa õpetajate keeleõppe tasemekoolitust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest 100 800 euroga.
Lisainfo:
Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee, tel 6 599 069
Integratsiooni Sihtasutus kutsub kõiki, kes vajavad julgustust eesti keeles suhtlemiseks, kaasa lööma keelekohvikutes. Tule arenda kuulamise ja rääkimise oskust ning omanda uut sõnavara vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suheldes.
 Integratsiooni Sihtasutus on keelekohvikuid korraldanud tänaseks kolm aastat. Senine kogemus näitab, et mõnusates vestlustes reiside, lemmikloomade ja hobide teemal kasvavad kiiresti nii osalejate julgus kui ka enesehinnang. Ei kulu kuigi palju aega, kui nad avastavad, et saavad eesti keelega hakkama ning selle õppimine ei olegi nii raske.
Ootame inimesi keelekohvikutesse kaasa lööma järgmistes linnades: Tallinn, Maardu, Keila, Paldiski, Narva, Kohtla-Järve, Kohtla-Järve (Ahtme), Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe, Püssi.
Keelekohvikus osalemine on tasuta, kuid eelnevalt tuleb täita registreerimisankeet: https://www.integratsioon.ee/kum_esf
NB! Üks osaleja võib külastada keelekohvikut kuni 15 korda (eeloleva pooleteise aasta jooksul).
Rohkem teavet keelekohvikute kohtumiste ja registreerimise kohta: 800 9999, info@integratsiooniinfo.ee
Keelekohvikuid rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ kaudu.
Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Rahvusvaheline Maja ootavad nii Eestisse hiljuti saabunud kui ka siin pikemalt elavaid teise kultuuritaustaga inimesi osalema Eesti kultuuriruumi tutvustavas koolitusprogrammis. Koolitused toimuvad Tartus tänavu septembrist novembrini.
„Eestis on kogukondi, mis tunnetavad seost üksteisega vähem kui võiks, segregeerunud ühiskond on aga habras ja haavatav. Seetõttu on oluline suunata riigisiseseid protsesse nii, et need toetaksid ühiskondlikku sidusust. Selleks, et ühiskond oleks sidusam, peab tundma kogukondi, kellega kõrvuti elatakse. Meie dünaamiline kursus avabki erinevaid „uksi", mille kaudu Eesti kultuuri – õigemini, kultuure – kogeda,“ ütles Tartu Rahvusvahelise Maja juht Nastja Pertsjonok.
Viiel koolituspäeval ja viiel õppekäigul tutvutakse interaktiivse õppe kaudu Eesti praeguse elu, tähtsamate ajaloosündmuste, kultuuri sümbolobjektide ja loodusega, programmis on ka erinevaid töötube.
„Oleme eesti kultuuri kodu, rahva põhiväärtuste kandja ja järjepidevuse hoidja. ERMis on hoiul ka maailma suurim soome-ugri rahvaste kogu. Muuseumi uus maja ja näitused on suurepärane kohtumispaik inimestele ja kultuuridele,“ ütles Virve Tuubel, programmi projektijuht ERMis.
Osalejatel on võimalus jagada ka enda kultuuri, avardada võrgustikku ning saada osa Eestisse elama tulnud inimeste lugudest.
Tegevused toimuvad septembrist novembrini kaks korda nädalas ja valida saab mitme koolitusaja vahel. 2018. aastal sügisel saavad programmist osa võtta 150 inimest. Osalemine on tasuta.
Täpsem info ja registreerumine: www.erm.ee/et/news/kultuuriline-loimumine-18
Programmi on oodatud ka eesti vabatahtlikud, et tutvuda teiste kultuuridega ja aidata eesti kultuuri oma kogemuse kaudu tutvustada. Osalussoovist palume teada anda aadressil sirje.madisson@erm.ee.
Koolitusi rahastab Integratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ kaudu. Programmi viivad läbi Eesti Rahva Muuseum, Tartu Rahvusvaheline Maja ja ERMi Sõprade Selts.
Projekt "Räägime eesti keeles, palun" töötab välja uusi võimalusi keelt madalamal tasemel kõnelejate enesekindluse tõstmiseks eesti keeles suhtlemisel.
"Räägime eesti keeles, palun" on üleskutse nendelt, kes õpivad ja tahavad rääkida, aga ei räägi. Inimesed ei räägi eesti keelt mitte sellepärast, et kursusi pole piisavalt. Inimesed ei räägi, sellepärast, et… nad ei räägi. Neil pole kellegagi rääkida, nad ei julge. Keskmine "normaalne eestlane" ei kannata ju eriti pikalt vigast eesti keelt kuulata – ta kas katkestab vestluse või läheb ise vene või inglise keelele üle.
Küsime puuetega ja vähenenud töövõimega inimestelt, pensionäridelt, õpilastelt ja neilt, kes ajutiselt lastega kodus - ehk on teil rohkem aega ja kannatust rääkida eesti keeles? Vastu saaksime pakkuda abi ja tähelepanu. Loodame kampa saada poed, kohvikud ja pangad, kes on valmis oma klientidega eesti keeles rääkima sõbralikult, kannatlikult ja järjekindlalt. Loome registreerimise listi ja siis uue äppi, et inimesed omavahel kokku viia. Miks ei võiks eesti keelest erineva emakeelega inimesed, eestlasest puuetega inimesed ja eesti keelt emakeelena rääkivad pensionärid üksteist aidata? Pole oluline, kas silmast silma, Skype’i või telefoni vahendusel. Nii võiks osalejate eesti keele kõnelemise oskus kasvada päris kiires tempos.
Projekt koosneb keelepraktika geo-otsinguga äppi programmeerimisest, avalikust meediakampaaniast ja sihtrühma küsitlusest (ankeet, mille abil saab paare sobitada keele, praktikasoovi ja -koha, suhtluskanali, vajaduste ja huvide järgi) ning seltskonnaelu- ja kultuurisündmustesse kaasamisest. Vähenenud töövõimega eestlasteni võiks jõuda läbi Puuetega Inimeste Koja võrgustiku; Töökassa, helpific platvormi ja Sotsiaalministeeriumi toel lisanduks veel vabatahtlike võrgustik.
Otsime sõpru eesti keele praktikaks - neid kes alles õpivad ja neid, kelle jaoks eesti keel on emakeel. Ühine meiega Facebookis ning ole esimene, kes rakendust kasutab: https://www.facebook.com/groups/raagiminuga
Koostööd puudutavate küsimuste korral kirjuta natalja.kitam@gmail.com või helista +372 566 5822
Seni peamiselt välismaal Eesti kultuuri tutvustanud Eesti Instituut alustab septembris uue projektiga „Kultuurisamm“, mis pakub õppekäike, loenguid ja arutelusid Tallinna ja Harjumaa vähelõimunud püsielanikele ja sisserändajatele.
Eesti Instituudi tegevjuhi Katrin Maiste sõnul näeme üha enam, et kultuuriteavet vajavad ka Eestis elavad eesti keelest erineva emakeelega inimesed. “Eestlaste elu-olu ja mõttelaadi õpib tundma vaid seda ise kogedes - leiba tehes, rabas matkates ja eesti laule lauldes”, teab Maiste.
Septembris algavasse ja üle aasta kestvasse projekti kutsutakse osalema kokku 300 inimest, iga osaleja käib viiel õppekäigul ja koolitusel. Eesti Instituudi partnerid on kohalikud kultuuriasutused ja kodanikuühendused (Eesti Vabaõhumuuseum, Arhitektuurimuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Estonishing Evenings, Linnalabor jt.), samuti kaasatakse eestlastest vabatahtlikke. Oma soovist vabatahtlikuna kaasa lüüa palume anda teada meiliaadressil estinst@estinst.ee.
Kultuurisammule saab registreeruda venekeelsesse gruppi https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdomAyae8YsHNUUnoR2c3WEgZzvr8GYj7A9b0-AHcnNxHQVwg/viewform ning ingliskeelsesse gruppi https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfiNPIfoxu6Ngo6lm0wdaQdjPChcoNDukN3j6lXd0TLYehEBw/viewform?usp=sf_link
Projekti rahastab Integratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.
Lisateave:
Valeria Mihhailova, valeria.mihhailova@estinst.ee (vene keel), Lea Kreinin, lea.kreinin@estinst.ee (inglise keel)
https://estinst.ee/tegevused/kultuurisamm/
Kui oled vähemalt 18aastane ja sul ei ole Eesti kodakondsust, siis oled oodatud registreeruma kahepäevasele koolitusele, mis aitab valmistuda kodakondsuseksamiks.
Koolitused leiavad aset Tallinnas, Jõhvis, Narvas ja Tartus, koolituskavaga saab tutvuda www.kodanik.net või helistades telefonile +372 5660 4379. Koolituse korraldavad Paurman & Partnerid Õigusbüroo OÜ ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor koostöös Integratsiooni Sihtasutusega. Korraldajad lubavad läbi viia sisuka ja toreda kahepäevase koolituse, millele järgneb põnev ekskursioon.
Eelmisel poolaastal osales koolitustel üle 100 inimese, kellest paljud läksid tegema kodakondsuseksamit ning said seal väga head tulemused. Koolitusel osalenute sõnul andis kursuse läbimine neile vajalikku julgust ja enesekindlust kodakondsuseksami sooritamiseks.
Koolituse lõpus külastati Tartus Eesti Rahva Muuseumi, kus vaadati väljapanekut Eesti ajaloost ning rahvuskultuurist.
Alates 5. juulist töötab rakenduskeskuse juhina Veronika Stepanova.
Veronikal on kõrgharidus õigusteaduses. 1999. aastal asus ta tööle Inimõiguste Teabekeskusesse, seejärel pühendus 14 aastaks tööle Narva-Jõesuu linnas ja Vaivara vallas - tema juhtida olid omavalitsusasutuste kantseleid, ta osales ka aktiivselt kohalike omavalitsuste haldusreformi toimingute planeerimisel ja läbiviimisel.
Praegu jätkab Veronika haridusteed Tartu Ülikoolis.
Integratsiooni Sihtasutuse rakenduskeskuse juhina on Veronika peamisteks ülesanneteks rakenduskeskuse töö koordineerimine, konkursside-hangete hindamisprotsessis osalemine ning lepingute täitmise jälgimine.
 1. augustist on Tallinna eesti keele maja juht Olga Selištševa. Ta on pärit Tallinnast Lasnamäelt ning tegeles seni vene lastele eesti keele õpetamisega ning klassijuhatamisega Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis.
Olga kutsumuseks on haridus nii formaalses kui ka mitteformaalses mõttes. Teda tõmbavad kaasaegsed õppimismeetodid, mis hõlmavad mänge, avatud suhtlust, õppimist väljaspool klassiruumi ja muud säärast. Olga on löönud kaasa Avatud Kooli loomises ning toetab kooliperet siiamaani huviringide juhatamise ja muude toetavate tegevuste kaudu. Olles vabatahtliku tegevuse propageerija õpilaste seas, lööb Olga ise vabatahtlikuna kaasa mitmete algatuste juures. Neist suurim on ideekonverents TEDxLasnamäe, mille korraldamises ta mängib keskset rolli.
Olga on sihikindel maailmarändur, keda aga alati toob kodulinna tagasi armastus oma kutsumuse vastu.
1. augustist on Narva eesti keele maja juht Aljona Kordontšuk. Ta peab ennast põliseks narvakaks, sest on piirilinnas sündinud, õppinud ja töötanud.
2002. aastal lõpetas ta Narva Keeltelütseumi (tol ajal Narva Humanitaargümnaasiumi) ja siirdus eesti keelt omandama Viljandimaale, kust tuli tagasi eesti keele oskuse ja armastusega riigi, keele ja kultuuri vastu. 2012. aastal lõpetas Aljona Tartu Ülikooli Narva kolledži, mille õpingute kõrvalt töötas ta eesti keele õpetajana.
Narva eesti keele maja juhina vastutab Aljona koos oma meeskonnaga selle eest, et Ida-Virumaal elavatel inimestel oleks rohkem võimalusi eesti keele õppimiseks ning nad muutuks teadlikumaks riigis toimuva suhtes.
|
