Kutsume rahvusvahelisele lõimumiskonverentsile
Eesti keele majad alustavad vähehaaval tegevust
Eesti keele mess „KU-ky“ tuleb jälle
Kuidas teile meeldiks kohvi eesti keelega?
Rääkida eesti keeles? Tule eesti keele ja kultuuri tundmise klubisse!
Kultuurisamm osutus ülimalt populaarseks
Kes tahab eesti kultuurist aru saada?
Loomehäki kaks auhinda läks lõimumislahendustele
Kuidas hinnata rahvusvahelise ülikooli kvaliteeti?
Sihtasutuses alustas tööd uus hankespetsialist
“Minu kodu, meie kodu: mis meid ühendab mitmekultuurilises ühiskonnas”
15. ja 16. novembril 2018 Tallinnas
Radisson Blu Sky hotellis, Rävala pst 3
Kahepäevane konverents toob kokku lõimumise valdkonna rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud eksperdid, poliitikakujundajad, teadlased ning visionäärid Eestist, üle Euroopa ja maailma, kes käsitlevad paneelarutelude ja praktiliste töötubade raames lõimumise võtmeküsimusi, pakuvad lahendusi ning jagavad parimaid praktikaid.
Konverentsil astuvad üles
- peaesinejana Stanfordi Ülikooli politoloogiaprofessor David Laitin (USA), kes koos kolleegi professor Jens Hainmuelleriga juhib immigratsioonipoliitikat uurivat laborit (Immigration Policy Lab) https://immigrationlab.org/ Professor Laitini avaldatud raamatute seas on muuhulgas “Identity in Formation: The Russian-Speaking Populations in the Near Abroad” (1998), milles analüüsitakse venekeelse elanikkonna identiteeti nõukogudejärgsel ajastul Eestis, Lätis, Kasahstanis ja Ukrainas.
- Kanada Queensi Ülikooli avaliku poliitika uuringute valdonna juht ja politoloogiaprofessor Keith Banting, kes on multikultuurilisuse poliitika indeksi (Multicultural policy index) üks väljatöötajaid, Kanada ja OECD riikide avaliku ja sotsiaalpoliitika ekspert.
- Ronni Abergel Taanist, kes on Human Library Organizationi (Elav raamatukogu) looja. Elav raamatukogu on selline formaat, kus raamatute asemel annavad päris inimesed oma lugusid laenuks.
- Eva K. Ponomarjov Eestist, kes on projekti Superheroes eestvedaja. See projekt võimaldab 13–17aastastel tüdrukutel teha omavahelist koostööd ning saada teadmisi ärimaailmast ja ettevõtlusest. Omandatud teadmised aitavad neil hiljem teadlikumalt valida, millega nad tahavad tegeleda täiskasvanuna. Projekt on suunatud just tüdrukutele, et muuta tööturgu võrdväärsemaks. Projekti keel on inglise keel, et osa saaks võtta kõikidest rahvustest tüdrukud.
- Olga Proskurova Lätist osaleb Aktis Strategy projektis ning on üks Baltic Media Acceleratori (BMA) käivitajaid. BMA eesmärk on aidata uutel või juba olemasolevatel meediaettevõtetel luua sisu kogu Baltimaade vaatajaskonnale (kaasa arvatud venekeelsele).
- Yves Breem Prantsusmaalt on OECD tööhõive- ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi rände- ja lõimumispoliitika analüütik (International Migration Division Directorate for Employment, Labour and Social Affairs).
Tutvu programmiga ja registreeru konverentsile siin.
Konverentsil osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine.
Konverentsi töökeel on inglise keel sünkroontõlkega eesti ja vene keelde. Toimub ka otseülekanne www.integrationconference.ee
Eesti keele majade avamiseni nende päris asukohas kulub veel natuke aega, kuid see ei tähenda, et majade tegevused juba vähehaaval ei käivituks.
 Septembris alustas Tallinna ja Narva eesti keele majas tööd ühtekokku viis õpetajat. Nende üheks esimeseks ülesandeks oli kursustele registreerunute keeletaseme testimine ning alates 24. septembrist hakkasid nad läbi viima eesti keele kursusi. Nii Tallinna kui Narva eesti keele majas õpib mõlemas hetkel 128 inimest A1 ja A2 tasemel.
23. septembril tegi Tallinna eesti keele maja ennast nähtavaks suurel raamatulaadal „Raamat rahvale“, mille jaoks oli juhi Olga Selištševa eestvõttel kogutud eesti keele õppe materjale ja sõnaraamatuid. Raamatulaada külalised võisid neid sealt endale ilma rahata koju kaasa võtta. Laadaliste keeleoskuse taset kontrolliti 5. klassi eesti keele kontrolltöö abil. Kõige suuremad keeleasjatundjad said auhinna.
Kevadel esmakordselt toimunud eesti keele mess „KU-ky“ ei jää viimaseks ning tuleb taas.
Tookordne kogemus, kus messe Tallinnas ja Narvas külastas ühtekokku 1400 inimest, tõestas, et eesti keelest erineva emakeelega inimeste nälg eesti keele õppe uusimate võimaluste ja õppematerjalide järele on suur.
Oleme alustanud juba uue messi planeerimisega ning kutsume organisatsioone, kel huvi messil oma eesti keele õppega seonduvaid tegevusi tutvustada, ühendust võtta sihtasutuse vanemnõustaja Kätlin Kõverikuga, tel 6599 032, e-post katlin.koverik@integratsioon.ee
 Kutsume kõiki eesti keele praktika huvilisi keelekohvikutesse, mida Harju- ja Ida-Virumaal on iga nädal tervelt 18 kohas.
- Tallinnas on võimalik eesti keelt praktiseerida kuues kohas Lasnamäel, Mustamäel ja Haaberstis.
- Lisaks on iga nädal avatud keelekohvikud Paldiskis, Keilas ja Maardus.
- Narvas on iga nädal avatud keelekohvikud kolmes kohas, Kohtla-Järvel kahes kohas ning lisaks veel Jõhvis, Kiviõlis ja Püssis.
Keelekohvikutesse ootame inimesi, kes on eesti keelt õppinud, kuid ei julge rääkida ning soovivad saada tuge eesti keele õpingutega jätkamiseks. Keelekohviku eestvedajate juhendamisel ning nõustamisel harjutatakse kuulamist ja eesti keeles suhtlemist.
NB! Keelekohvikusse tulemiseks on vajalik eelregistreerimine https://www.integratsioon.ee/kum_esf
“Ei-tule-meelde-hirm hõljub meie peade kohal iga kord, kui kõneleme võõrkeelt,” räägib 16 keelt valdav tõlk Kato Lomb.
Ja ei tulegi meelde, kuni me tiirutame kartlikult mõttes emakeelse sõna või väljendi ümber. Praktika ja enesedistsipliiniga jõuame niikaugele, et õpime sõnad ja väljendid selgeks, kuid rääkima ei hakka.
Rääkima hakkamiseks tuleb hakata rääkima. Selleks kutsume sind eesti keele ja kultuuri tundmise klubisse.
Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul on keeleklubi just õige koht, kust otsida keeleõppeks motivatsiooni ja hakkamasaamise tunnet. „Toetav õhkkond aitab ebakindlusest kiiresti vabaneda ning ühel hetkel märkad, et räägidki eesti keeles,“ ütles Tondi.
Klubisid korraldavad Ida-Virumaal, Tartus, Maardus ja teistes Eesti linnades sihtasutusega koostöös Change Partners OÜ, Atlasnet MTÜ, OÜ Mitteldorf, OÜ Keelepisik ja ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ.
Klubisse registreerumiseks pead valima endale sobiva klubi, vt sobivaid klubi toimumise aegu ja kohti siit:
https://keeleklubid.weebly.com/uued-klubid.html
http://www.keelepisik.ee/meist/keeleoppe-klubiohtud/
http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html
https://klubiuudised.ee/registreeru/
http://www.atlasnet.ee/klubid
Klubi tegevustest saad aimu, lugeda ja vaadata pilte siit: https://keeleklubiblog.wordpress.com/, http://eestikeeleklubid.blogspot.com.ee/, http://keeleklubid.weebly.com/ ja http://www.immischool.eu/keele-ja-kultuuriklubi.html
Klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.
Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, E-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Eesti Instituut alustas septembris uue projektiga „Kultuurisamm“, mis pakub õppekäike, loenguid ja arutelusid Tallinna ja Harjumaa vähelõimunud püsielanikele ja sisserändajatele.
Avaüritusel 26. septembril kinos Artis näidati Joosep Matjuse eepilist loodusfilmi "Tuulte tahutud maa" Eestimaa metsikust loodusest ning kohtuti filmi tegijatega. Kultuurisammu programmis osalejad said kätte osavõtja-passid.
Eesti Instituudi välisõppe juhi Lea Kreinini sõnul on huvi programmi vastu olnud väga suur. “Meile on praegu registreerunud üle 120 inglise keelt ja 359 vene keelt kõneleva inimese. Peame nad kõik vastu võtma, sest ei saa ju ära öelda,” räägib ta.
Projekti rahastab Integratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.
Lisainfo:
Valeria Mihhailova, valeria.mihhailova@estinst.ee (vene keel)
Lea Kreinin, lea.kreinin@estinst.ee (inglise keel)
https://estinst.ee/tegevused/kultuurisamm/
Keelekursustele lisaks toetab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Tartu Rahvusvaheline Majaga kultuuri, muusika, kunsti, rahvakultuuri ja looduse tundmaõppimist ning ühiste arutelude kaudu paremat sotsialiseerumist ühiskonnas, inimestevaheliste kontaktide teket ning julgust kõneleda, rääkida, kuulata ja kuuldud saada eesti keele kaudu.
ERM ja Tartu Rahvusvaheline Maja kutsuvad sind Eesti kultuurielust osa saama erinevatesse loovtegemistesse ja muuseumiprogrammidesse, aga ka väljasõitudele ja ekskursioonidele. Programm on käivitunud ja uued grupid alustavad juba oktoobris. Programm kestab kuni jõuludeni ja uuel aastal jätkub uute tegevusprogrammidega kuni 2019. aasta lõpuni. Kultuuriprogramm on kõigile registreerunutele tasuta ning annab soodsa võimaluse avastada Lõuna-Eestit ja sh Tartumaad!
Kursusel kohtume tuntud inimestega, kes räägivad Eesti ajaloost, kultuurisümbolitest ja -loomingust, loodusest, kommetest ja kultuuritavadest, arutame koos, millised kogemused on osalejatel eri kultuuride vahel liikudes, mis on lihtne ja mis keeruline. Lisaks teadmistele kultuurist annab kursus võimaluse laiendada oma võrgustikku ja külastada koos põnevaid Tartu kohti. Kursus on üles ehitatud interaktiivselt ja dünaamiliselt.
Tegevused toimuvad septembrist jõuludeni, nii saab valida endale sobivaima aja. Iga osaleja saab osaleda viiel koolituspäeval (koos pausidega kuni kolm tundi) ja viiel õppekäigul-ekskursioonil või väljasõidul. Programmi läbides saavad osalejad tunnistuse. Programmist saavad osa ka eesti keelt emakeelena või kõrgtasemel kõnelevad inimesed, kes tahaksid teistega oma kultuurielamust jagada ja või tutvustada, kuidas nad eesti kultuuri ja Tartut näevad!
Koolitusi viivad läbi Eesti Rahva Muuseum, Tartu Rahvusvaheline Maja ja ERM-i Sõprade Selts.
Lisainfo EST: http://www.erm.ee/et/news/kutsume-osalema-eesti-kultuuri-l%C3%BChikursusel,
ENG: http://www.erm.ee/en/news/short-term-course-estonian-culture,
RUS: http://www.erm.ee/ru/news/kratkii-kurs-ob-estonskoi-kulture või hariduskeskus@erm.ee.
Projekti rahastab Integratsiooni Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“.
Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee, tel 6 599 069
Septembri keskpaik tõi Baltimaade suurimale loomevaldkonna arendusmaratonile Mektorysse 116 edumeelset inimest, kellest moodustus kokku 18 rahvusvahelist meeskonda. 48 tunni jooksul arendati oma idee piisavalt küpseks, et seda esitleda žüriile.
Lõimumine on oluline ja see tuli kindlasti välja ka esitatud ideedest. Integratsiooni Sihtasutuse välja pandud 3000-eurone auhind oli siinkohal kindlasti ka äärmiselt motiveeriv tegur. Lõimumise eriauhind otsustati üle anda tiimile The Game, kes töötas välja humoorika ja faktidel põhineva lauamängu, mida saaksid välismaalased koos oma eestlasest töökaaslastega mängida ja seeläbi õppida uusi asju Eesti ja siin elavate inimeste kohta. Sama tiim pälvis eriauhinna ka loomemajanduse arenduskeskuselt Loov Eesti, milleks on koht ainulaadses veebipõhises arendusprogrammis PESA.
Loomehäki kolmanda koha võitis lõimumisega seotud projekt, mille käis välja tiim Integradio. Nende ideeks oli töötada välja toimiv ühine platvorm podcastidele, mis koondaks kõik tehtud saated ühte kohta ja oleks seeläbi huvilistele lihtsalt leitavad. Selline platvorm annaks välismaalastele, kes teevad Eestis või Eesti kohta saateid, võimaluse enda loomingut laiema publikuni tuua. See idee tõi tiimile auväärse III koha ja auhinnad EBS-ilt, EMTA-lt, TTÜ Mektory-lt ja Brand Manualilt.
14.-16. septembril juba kuuendat korda toimunud 48-tunnise loomemajanduse arendusmaratoni teemaks oli sel korral Creative Tech – loov tehnoloogia, tehnoloogiline loovus, lõimumine ja füüsilised tooted, pannes ka rõhku ringmajandusele ja nn zero-waste ärimudelitele. Lai valik teemasid tõi kohale erinevate valdkondade loomeinimesi, tudengeid, disainereid, IT-mehi ja -naisi, ettevõtjaid ning teisi huvilisi.
Kõik pildid sündmusest on leitavad siit: https://www.facebook.com/pg/loomehakk/photos/
Loomehäkk on Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel osa ettevõtlusprogrammist Edu ja Tegu, mille eesmärgiks on edendada ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel ning süvendada ettevõtlikku mõtteviisi. Loomehäkki rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalarengu Fondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.
Alates 2017. aasta sügisest on Integratsiooni Sihtasutus osalenud Nordplus Horizontal projektis „Study Quality in Terms of Multiculturalism in the Baltic Countries“. Projekti eesmärk on määratleda õppekvaliteedi mõiste ning välja töötada mudel, mille abil saab seda kirjeldada ja parendada. Projekti raames on kogutud parimaid praktikaid ja analüüsitud peamisi väljakutseid, millega rahvusvahelised kõrgkoolid silmitsi seisavad.
Projektis osalevad Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Integratsiooni Sihtasutus, Utena Ettevõtluskõrgkool (Leedu), Karalius Mindaugas Kutsehariduskeskus (Leedu), Turiba Ülikool (Läti), Läti Ülikooli P. Stradins Meditsiini Kolledž (Läti) ja Läti kõrghariduse ekspordi ühing.
Projekti tulemusi tutvustatakse rahvusvahelisel konverentsil "Study Quality in Terms of Multiculturalism in the Baltic Countries", mis on 26. oktoobril Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis (Kännu 67, Tallinn). Konverentsile saab registreeruda aadressil http://ttk.ee/et/nordplus-rahvusvaheline-konverents
Alates 1. oktoobrist töötab sihtasutuses hankespetsialistina Dmitri Koroljov.
Dmitri on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppe 2017. aastal ning käesoleval ajal jätkab õigusteaduse õpinguid magistritasemel. Bakalaureuse õpingute raames on ta valmis kirjutanud kaks riigihangete õigusele spetsialiseerunud uurimistööd, mõlemad pälvisid üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil III koha (2015, 2017).
|
