Venekeelsete logopeedide täiendkoolitus ELRI-087
Prindi lehekülg

Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) projekt Eesti venekeelsete logopeedide täienduskoolitusteks.
 

MISA, Tartu Ülikooli Narva Kolledži ja Venemaa Riikliku Herzeni nimelise Pedagoogilise Ülikooli koostööna saavad täiendõpet 55 inimest, kes osalevad nii koolitustel kui ka praktikaprogrammis Eestis ning Venemaal.
 

Hinnanguliselt on neid Eesti lasteaialapsi ja põhikooliõpilasi, kes vajaksid venekeelset logopeedi teenust 15 protsenti.

Eestis ei ole kahjuks venekeelsetel logopeedidel võimalusi õppida vene keele baasil logopeediat, kuid selle järele on väga tungiv vajadus, sest keelte erinevused mõjutavad ka õpetamise metoodikaid. Kui vene emakeelega lapsed, kes vajavad logopeedi abi, seda ei saa, kannatavad nad mitmekordselt, sest kui ei osata emakeelt, on vähetõenäoline, et suudetakse õppida ka mõnda võõrkeelt.

Projektil on kolm sihtrühma. Esimeseks sihtrühmaks on vene emakeelega lastega töötavad kõrgharidusega logopeedid, logopeedia magistrit omandavad üliõpilased ja eestikeelsed logopeedid. Teine sihtrühm on eripedagoogika haridusega õpetajad. Kolmandaks õpetajad, kellel ei ole kõrgharidust eripedagoogika erialal, aga kes soovivad vene emakeelega lastega töötada.
Kogu projekti eelarve on ligi 200 000 eurot ning projekt kestab kokku kaks aastat. Projekti lõpuks antakse sisend uue eripedagoogika õppekava loomisele.

Projekti finantseeritakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raames (90 %) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest (10%). 

Õppevisiit Tartusse ja Tallinna seminar 21-24.10

Projektil ELRI-087  toimub õppevisiit Tartusse 21-23.10 ja Tallinna seminar 24.10 „Venekeelsete logopeedide haridus Eestis ja Venemaal“. Projektiga seoses on planeeritud 3 päevane õppevisiit Tartusse, et anda ülevaade logopeedide tööst ja eriharidusest Eestis Venemaalt tulnud Herzeni nimelise Pedagoogilise Ülikooli töötajatele ja üliõpilastele. Õppevisiiti juhib Tartu Ülikool, eesotsas Marika Padrik. Esimesel päeval külastatakse Tartu Ülikooli Narva Kolledži, kus toimusid ka projekti koolitused 55 logopeedile. 22-23.10 külastatakse Tartus erinevaid eriharidusega seotud koole, lasteaedu ja teisi asutusi. Samuti 22.10 toimub Tartu Ülikooli ja Herzeni Ülikooli erihariduse õppekava ekspertide koosolek, kus arutatakse tulevasi tegevusi koostöö vallas, selleks, et parandada erihariduse ja eriti logopeedide hariduse kvaliteeti mõlemas riigis. Projekti üks eesmärkidest on projekti lõppedes tulla välja koos valminud uue ainekava põhjaga logopeedidele. Tallinn seminaril 24.10 on teemaks „Venekeelsete logopeedide haridus Eestis ja Venemaal“.  Seminaril teevad ettekanded nii Eesti kui ka Venemaa selle ala eksperdid. Samuti saavad sõna kaks projekti raames koolitustel ja praktikal osalenud logopeedi. Kõik esitlused antakse kogumikuna välja peale seminari.
 

Artikkel Postimehes ja Põhjarannikus:
 

Koostööprojektiga koolitakse juurde venekeelseid logopeede

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA), Tartu Ülikooli ja Venemaa Riikliku Herzeni nimelise Pedagoogilise Ülikooli koostööprojekti raames koolitatakse 55 venekeelset logopeedi, kes oskavad projekti toel paremini aidata nii lapsi kui täiskasvanuid. Projekti raames on juba toimunud seminar, õppevisiite ning mitmeid loenguid. Samuti arutasid ülikoolide eksperdid edasidi tegevusi koostöö vallas, et parandada erihariduse ja eriti logopeedide hariduse kvaliteeti mõlemas riigis. Projekti üks eesmärkidest on tulla välja uue ainekava raamistikuga, mille saaks jätkata venekeelsete logopeedide koolitamist Eestis.
 

15 protsenti lastest vajaks venekeelset logopeedi
Hinnanguliselt vajavad 15 protsenti Eesti lasteaialastest ja põhikooliõpilastest venekeelset logopeedi teenust. Suurenenud vajadus kaasaegse väljaõppega logopeedide järele on nii eesti- kui ka venekeelses logopeedias. Lisaks lastele on logopeedi abi sageli vaja ka täiskasvanutel. Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna logopeedia ja õpiraskuste teooria lektor Marika Padrik selgitab, et logopeedid töötavad mitte ainult koolides ja lasteaedades, vaid ka meditsiinisüsteemis. “Logopeedi abi vajavad näiteks kõnepuudulikkusega lapsed, aga ka paljud täiskasvanud – kasvõi näiteks insuldi tagajärjelt tekkinud tüsistuste tagajärjel.”

“Venekeelse logopeedia puhul ei mõisteta sageli, et abi andmisel on keele taust väga oluline. Jah, riigikeel on meil eesti keel ja ka haridus liigub eesti keele osakaalu suurendamise suunas, kuid kui tegu on kõneprobleemiga, siis peab abi saama siiski inimese dominantses keeles,” räägib Padrik. “Ei ole võimalik õpetada inimest rääkima võõrkeeles kui emakeelega on probleeme. Venekeelsed logopeedid vajavad ka keelespetsiifilist haridust, sest eesti ja vene keele erinevused seisnevad nii häälduses kui grammatikas. Ka lugema ja kirjutama õpetamise puhul tuleb tähelepanu pöörata veidi erinevatele asjadele. Eesti keeles on näiteks välted, mida vene keeles ei ole, kuid vene keeles on helilised ja helitud häälikud, rõhud ja palju muud, mida ei esine eesti keeles,” toob Padrik näiteid.
 

Koostöö ja integreeritud õpe võiks suureneda
Padrik rõhutab, et päris eraldi eriala venekeelsetele logopeedidele tarvis ei ole, sest üldaludse ja metoodika on selline, mis sobib keeletaustast sõltumata. Lisaks ei poolda ta ühe eriala inimeste eraldumist ja peab oluliseks pigem ühiste koolituste ja koostöö suurendamist. “MISA projekt saigi ellu kutsutud selleks, et lisaks koolitamisele mõelda välja ka süsteem, kuidas venekeelset logopeediat Eestis arendada. Oleme arutanud, kuidas seda paremini korraldada, sest vaja on tõsisemat ettevalmistust. MISA on väga palju erinevate tegevustega toetanud, kuid kui prjojekt lõppeb, tuleb mõelda, mis edasi saab ja kuidas jätkata. Üks võimalus on ka luua välisüliõpilasvahetus, millega saaks logopeedia üliõpilasi saata Venemaale end täiendama,” kommenteerib Padrik võimalusi tulevikuks. “Pean mõistlikuks venekeelsete logopeedide aktiivsemat kaasamist meie kurstele. Meie huvi on ju, et need inimesed jääksid ikka meile siia Eestisse tööle. Selleks, et end täiendada, peaks logopeed muidugi nii palju eesti keelest aru saama, et ta suudaks loenguid jälgida. Meie oleme valmis korraldama koolitusi ja loenguid nii, et tempo ja materjali läbimine oleks aeglasem ning arvestaks, et tegu on eesti keelest erineva emakeelega inimestega,” selgitab Padrik. “Mulle väga meeldiks, kui meie logopeedid saaks omavahel asjad aetud ning koostöö ja väljaõpe oleks parem. Teatav keeleoskus on selleks aga eelduslik. Ka eestlased peavad pidevalt suhtlema nii inglise kui ka vene keeles. Näiteks tuleb detsembris meile Peterburist lektor, kes räägib ainult vene keeles ja sinna tuleb väga palju ka eestlasi. Tänapäeval on teadustöö rahvusvaheline ning enda erialaselt kursishoidmise nimel tuleb suhelda mitmetes keeltes,” leiab Padrik.
 

Vene kolleegidel Eestilt mõndagi õppida

“Peterburi Herzeni ülikool on eestlastega koostööst väga huvitatud. Õppejõududel on alati huvitav õpetada ka väljaspool oma ülikooli ja riiki, kuid lisaks sellele on meil kasutusel ka mitmeid põnevaid metoodikaid, mida Venemaal ei tunta,” räägib Padrik. “Eesti logopeedide ettevalmistus põhineb Nõukogude Liidu aegsest süsteemist, kus logopeediale panid aluse mitmed korufeed. Vahe Eesti ja Venemaa praktikate vahel seisneb eelkõige selles, et kuigi Venemaal on hea baas, siis on sealne logopeedia jäänud üsna oma algse kontseptsiooni juurde. Eestlased on aga ammutanud parimaid kogemusi nii Venemaalt, Skandinaaviast, mujalt Euroopast ja ka Ameerikast ning see oli Peterburi õppejõudude jaoks väga põnev,” jutustab Padrik. Hiljuti Tallinnas toimunud seminaril räägiti palju nii erivajadustega laste hariduse kontseptsioonist, praktilisest tööst kui ka kõneprobleemidest ja kakskeelsusest. Nii Tartu Ülikool kui ka Peterburi Herzeni ülikool tutvustasid uuemaid uurimissuundi ja õppekavasid. “Ma usun, et Peterburi Herzeni ülikooli õppejõududele ja üliõpilastele on meiega koostöö samuti väga avardav. Õppejõud ja üliõpilased tunnistasid meile, et sooviksid Venemaal rakendada rohkem Eesti kogemusi. Tegelikult olid nad suhteliselt vaimustunud,” rõõmustab Padrik. Projektil on kolm sihtrühma. Esimeseks sihtrühmaks on vene emakeelega lastega töötavad kõrgharidusega logopeedid, logopeedia magistrit omandavad üliõpilased ja eestikeelsed logopeedid. Teine sihtrühm on eripedagoogika haridusega õpetajad. Kolmandaks õpetajad, kellel ei ole kõrgharidust eripedagoogika erialal, aga kes soovivad vene emakeelega lastega töötada.

Projekti rahastatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007–2013 raames ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.

 

http://www.estlatrus.eu/